Pajula ütles, et kuna teisipäeval avaldati üksnes kaubavahetuse üldmahu number, ei saa ta täpsemalt vastata küsimusele, millised tegurid aitasid septembris kaasa ekspordi suurenemisele. "Aga eks üldine põhjus on endiselt peamiste eksportturgude oodatust kiirem taastumine. Ilmselt on ka vahepealsed kulukärped konkurentsivõimele kasuks tulnud," lausus ta.
Edaspidise kaubavahetuse kohta märkis Pajula, et ligi 40-protsendised väljaveo kasvunumbrid ei saa pikka aega kesta, "siin tuleb juba kuskil puhtaritmeetiline piir ette".
"Tööstustoodangu kasv on viidanud ekspordi tugevale kasvule, ka on eksporttellimused viimasel ajal jõudsalt suurenenud. Selles mõttes polnud ekspordi tugev kasv suur üllatus," ütles Swedbanki makroanalüütik Maris Lauri.
Lauri märkis, et täpsemalt saab kaubavahetust kommenteerida siis, kui avaldatakse täpsemad väliskaubanduse numbrid. "Kuid võib arvata, et suuri üllatusi ei tule ning üldjoontes jätkuvad eelnevate kuude arengud," lausus ta.
LHV Panga analüütik Nils Vaikla ütles, et septembrikuu eksportkäibe kasvu näol on tegemist märkimisväärse tulemusega, kuna ka eelmise aasta septembri eksport oli üsna tugev, mistõttu baasefekti mõju kasvunumbrile on väiksem kui eelnevatel kuudel.
"Tõenäoliselt nii suuri ekspordi kasvunumbreid me pikalt enam ei näe, kuna kasv muutub laugemaks," prognoosis Vaikla.
Ta lisas, et kolmanda kvartali ekspordinäitajad kajastuvad kindlasti ka sisemajanduse koguprodukti kasvunumbris, mistõttu kvartali majanduskasv võib tulla üle ootuste tugev.
Nordea Eesti peaanalüütik Tõnu Palm rääkis, et Põhjamaade ja laiemalt Euroopa riikide väliskaubanduse aktiivsus on taastunud aastaalguse madalamalt tasemelt ja pidanud edukalt vastu ka globaalse majanduskasvu mõningasele jahtumisele. Ilmekas näide väliskaubanduse aktiivsuse kasvust on tema sõnul Saksamaa, mille kohta teisipäeval avaldatud statistika põhjal on jätkunud kiire areng võrreldes suvekuudega.
"Ootame, et välisnõudluse kasv peamiste ekspordipartnerite, sealhulgas Soome, Rootsi, poolt ning Eesti ettevõtete varasemalt tehtud investeeringud tootmise efektiivsuse kasvuks võimaldavad Eesti puhul jätkuvalt kiiremat ekspordi ja impordi kasvu," lausus Palm.
Analüütiku sõnul on Eesti eksport püsinud viimastel kvartalitel laiapõhjaline ning seda veab töötlev tööstus ja energeetika. Ta märkis, et kiiret kasvu on näidanud erinevad kaubajaotised, nagu näiteks masinad ja seadmed, puit ja puittooted ning põllumajandussaadused ja toidukaubad.
Palmi hinnangul Eesti ekspordi tugevad aastakasvu numbrid tõenäoliselt aasta lõpupoole jätkuvad, sest Euroopa majanduse taastumine kestab ning kasvunumbreid toetab endiselt eelmise aasta madal võrdlusbaas.
"Kuivõrd 2010. aastal taastusid Eesti ekspordimahud naabritest kiiremini, siis ootame järgmisel aastal kõrgemast võrdlusbaasist tingituna ekspordi- ja impordi aastakasvu numbrite aeglustumist," ütles Palm. Tema sõnul ei ole see iseenesest halb, arvestades, et mahud kasvavad.
"Ootame, et lähematel kuudel ületavad Eesti ekspordimahud oma 2008. aasta kõrgtasemeid. Euroopa majanduse taastumise aeglustumine avaldab antud kasvufaasis vaid väheldast mõju Eesti ekspordi kasvunumbritele," lisas ta.
BNS
