Järgmisel aastal hoiavad sotsiaalministeerium, sotsiaalkindlustusamet, Tervise ja Heaoluinfosüsteemide Keskus, terviseamet ja Tervise Arengu Instituut kontoripinna kuludelt kokku 387 000 eurot. Ühtlasi hoiavad ravimiamet, Tervise Arengu Instituut ja sotsiaalkindlustusamet tegevuskulude pealt kokku ligi 480 000 eurot, sh vähendatakse autopargi kulu terves haldusalas.
Tervisevaldkonna kokkuhoiu toob ravimisektori halduskoormuse vähendamine, Tervise Arengu Instituudi koolitus- ja teavitustegevuste ümberkorraldamine ning vananenud infosüsteemide kiirendatud sulgemise tulemusel ülalpidamiskulude vähenemine.
„Maksuraha tuleb kasutada vastutustundlikult. Seega on regulaarselt mõistlik teha avalikus sektoris aruandluse vähendamist, majandamiskulude kokkuhoidu ja pinnakasutuse optimeerimist ning sotsiaalministeeriumi valitsemisalas sellised muudatused järgmise aasta eelarves tehaksegi,“ ütles terviseminister Riina Sikkut. „Riigivalitsemise kulude kokkuhoid on seega vajalik. Samas on Eesti olnud tervishoiuteenuste osutamisel aastaid üks efektiivseimaid riike maailmas ning rahvastiku vananemist arvestades on lisaraha vajadus 2025. aastast möödapääsmatu.“
Ravimiseaduse muudatustega lihtsustub ravimite sisse- ja väljavedu, väheneb aruandluskohustus ja mõnes olukorras asendub eriloa taotlemise nõue teavitamiskohustusega. Ravimite müügiloahoidjad ei pea enam esitama reklaamiaruandeid ja apteegistatistika koostatakse edaspidi üks kord aastas, mitte kvartaalselt.
Ravimitega reisimiseks vajaliku Schengeni tunnistuse väljaandmise ülesanne läheb ravimiametilt apteekidele. See vähendab ravimiameti halduskoormust ja muudab tunnistuse patsiendile kergemini kättesaadavaks. Varem sai tunnistust ainult ravimiametist Tartus tööpäevadel, aga nüüd on see võimalik igast apteegist nende lahtiolekuaegadel. Ravimisektori halduskoormuse vähendamisega hoitakse riigieelarvest järgmisel aastal ligi 70 000 eurot.
Tervise Arengu Instituut korraldab kokkuhoiuks ümber koolitusi ja teavitustegevusi, tagades samal ajal teenuste kättesaadavuse. Olukorras, kus uimastitega seotud probleemid ja surmad kasvavad, peab riigieelarvest kokkuhoiu otsimise ajal säilitama elutähtsad teenused vähemalt samas ulatuses ka tulevikus. Koolitus- ja teavitustegevuste ning teenuste juhtimise ümberkorraldamine võimaldab hoida järgmisel aastal kokku ligi 140 000 eurot.
Sotsiaalvaldkonna kokkuhoiu toob mitmete toetuste maksmise kaasajastamine, halduskulude vähendamine ning vananenud infosüsteemide sulgemine.
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul aitavad tehtud otsused tagada sotsiaalvaldkonna jätkusuutlikust ning aitavad kaasa tõhusamale riigivalitsemisele. „Nende meetmete läbi vähenevad halduskulud, kaasajastub toetuste maksmise süsteem ning muutub jätkusuutlikumaks kogu sotsiaalkaitse korraldus.“ Ministri sõnul on oluline pidada tuleviku osas silmas, et abi peab jõudma inimesteni, kes seda tõepoolest vajavad ning samal ajal peab vähenema bürokraatia ja nutikate lahenduste läbi suurenema kokkuhoidu nii infotehnoloogilistelt kui ka tööjõukuludelt.
Sotsiaalvaldkonnas makstakse alates 2024. aastast riiklike hüvitiste saajatele kõik toetused ühele arveldusarvele. Sotsiaalkindlustusameti 2022. augustikuu andmetel on inimesi, kellele tasuti erinevaid hüvitisi erinevatele arveluskontodele 1413. „Erinevate maksekanalite paljusus tekitab suuremat riski, et väljamaksed ei pruugi õnnestuda, kuna näiteks hüvitise saaja võib unustada ühel kontol õigel ajal nime või muid andmeid muuta, aga teise arvelduskontoga on kõik korras. Seetõttu on hüvitise saajal tehniliselt lihtsam olukord, kuivõrd ta ei pea enam pangas või pankades tegema muudatusi mitme arvelduskonto osas,“ lisas Riisalo.
Lisaks lõpetatakse toetuste kojukanne inimestele, kelle arveldusarvele laekub mõni muu riiklikult makstav hüvitis. Sotsiaalkindlustusameti andmetel sai 2022. aasta augusti seisuga pensioni või toetuse posti teel kojukandena (SKA kulul või inimese enda kulul) kokku 3900 inimest, kellest 126 inimest said arveldusarvele ka mõnda teist toetust või hüvitist.
Samuti lõpeb 2024. aasta 1. jaanuarist ära nn tagasipöörduja toetuse maksmine uutele taotlejatele. SKA andmetel on tänastest 36st tagasipöörduja toetuse saajast 23 elanud Eestis vähemalt viis aastat ning neile makstakse muudatuse jõustumisel tagasipöörduja toetuse asemel rahvapensioni. 13 toetuse saajat ei ole veel viit aastat Eestis elanud ning nt kui Eestisse naasmine toimus 2023. aastal, siis täitub viis aastat 2028. aastal. Seega, alates 2029. aastast on kõigil enne 01.01.2024 Eestisse naasnutel täidetud rahvapensioni saamise tingimused ning inimesed viiakse üle rahvapensionile. „Toetuste ümbermõtestamisega tekib edaspidine kokkuhoid infotehnoloogilistelt kuludelt, muutes arvestuse alusreegleid lihtsamaks mis toob kaasa kokkuhoidu tööjõukuludelt,” ütles Riisalo. Lisaks suletakse 2027. aastal ka sotsiaalkindlustuse infosüsteemi esimene (SKAIS1) rakendus.
Ka otsustati, et ministeeriumid ei maksa edaspidi huviorganisatsioonidele tegevustoetusi, vaid jätkatakse ainult strateegilise partnerluse korras organisatsioonide rahastamisega. Sotsiaalkaitsevaldkonnas on sel aastal tegevustoetusi makstud kahele organisatsioonile summas 201 000 eurot.
