Juuni lõpu seisuga on stabiliseerimisreservi soetusmaksumus 338,7 miljonit eurot ja turuväärtus 343,2 miljonit eurot, teatas rahandusministeerium.
Eelmise kvartaliga võrreldes on reservi turuväärtus suurenenud 7,8 miljonit ja aastaga võrreldes 19,1 miljonit eurot.
Teises kvartalis laekus reservi 6,8 miljonit eurot. Stabiliseerimisreservi teise kvartali tulusus oli tänu võlakirjaturgudel toimunud mõõdukale hindade tõusule 1,26%. Võrdluseks oleva normportfelli tulusust ületas reserv 0,78 protsendipunkti tänu hoiustele ning pikema tähtajaga võlakirjadele.
Reservi finantsvahendite paigutamisel lähtutakse konservatiivsest investeerimisstrateegiast, mille eesmärk on tagada eelkõige finantsvahendite väärtuse säilivus ning garanteerida kõrge likviidsus. Eesmärkides kolmandal kohal on tulu teenimine. Reservi haldamisel lähtutakse kehtestatud investeerimispiirangutest ning normportfellist, mis koostatakse iga kuu alguses eurotsooni valitsuste võlakirjadest ja rahaturuinstrumentidest.
Reservi vahendid on investeeritud põhiliselt väga madala krediidiriskiga Euroopa Liidu valitsuste võlakirjadesse (76,5% paigutuste struktuurist) ning krediidiasutuste võlakirjadesse ja hoiustesse (23,5%). Suurima osakaalu paigutustest moodustavad Soome (20,6%), Hollandi (17,4%) valitsuste võlakirjad ning Swedbanki hoius (17,4%).
