06.04.2017 Neljapäev
Suhkrumaks on mõeldud eelarveaugu lappimiseks
Karastusjookide tootjate liidu hinnangul karistab valitsuse kava seada magustatud jookidele täiendav maks tarbijaid ega ole sisuline lahendus rahvatervise parandamiseks.
Karastusjookide tootjad: suhkrumaks on mõeldud eelarveaugu lappimiseks
Foto: pixabay.com
Maksu põhiline eesmärk on lappida valitsuskoalitsiooni riigieelarvesse tekkinud eelarveauku, ütles liidu juhatuse liige Nele Normak pressiteates.
"Valitsuse poolt kavandatud magustatud jookide maks on konkurentsitult Euroopa kõrgeim, mis ületab isegi Soomes kehtestatud määrasid. Meie hinnangul kallinevad 1,5-2 liitristes olevate jookide hinnad üle 100 protsendi. Aktsiis saab olema suurem kui osadel lahjadel alkoholi sisaldavatel jookidel. Selline järsk maksutõus on ebaproportsionaalne ja tööstusharule hukatuslik," ütles Normak.
Oma esialgses arvutuskäigus on liit kasutanud aktsiisimäärasid 0,2 ja 0,4 eurot liitrit, millele lisandub kaubanduslik juurdehindlus 40 protsenti ning käibemaks 20 protsenti, mis ei lange aga kokku rahandusministeeriumi arvutustega.
Rahandusministeeriumi kava kohaselt tõuseks peale maksumuudatust vahemikus 5 kuni 8 grammi suhkrut 100 milliliitri kohta sisaldava karastusjoogi hind keskmiselt 35 protsenti ja suurema suhkrusisaldusega joogi hind keskmiselt 50 protsenti. Näiteks 2-liitrise koolamaitselise joogi esialgne jaemüügihind 1,59 eurot tõuseks ministeeriumi arvutuskäikude kohaselt 65 protsenti hinnani 2,63 eurot.
Kuigi ministeerium toob maksu kehtestamise ettekäändeks rahvatervise, siis karastusjoogid moodustavad liidu andmetel vaid 6 protsenti Eesti inimeste päevasest kaloraažist. "Isegi kui magusate jookide tarbimine väheneks kolmandiku, siis oleks see üksnes kaduvväike osa inimeste päevasest suhkrutarbimisest. Probleem on pigem inimeste toitumisalases teadlikkuses, kui mõnes üksikus tootegrupis," sõnas Normak.
Kuna valitsuse plaanide tuemusena tasalülitatakse riigis terve tööstussektor ja luuakse kunstlikult ebavõrdsed tingimused, siis leiavad töösturid, et tegemist võib olla ebaseadusliku riigiabiga ja ei välistata Euroopa Komisjoni poole pöördumist.
Liidu hinnangul teeb maks veel elu kallimaks tarbijatele, vähendab tootjate rahvusvahelist konkurentsivõimet ja investeerimissuutlikkust ning tõstab riigi halduskoormust ja soodustab piirikaubandust.
Karastusjookide tootjad jäävad lootma, et valitsus läheneb küsimusele tasakaalukalt ning kaasab tootjad argumenteeritud dialoogi.
Rahandusminister Sven Sester soovib karastusjookidele vastavalt magusaine sisaldusele astmelist suhkrumaksu, mis jääb vahemikku 20-36 senti liitri kohta; riigieelarvesse oodatakse sellest alates 2018. aastast tulu 24 miljonit eurot.
Märksõnad
