„Eesti majandus- ja maksupoliitikas on seni kehtinud lihtne kirjutamata reegel: riik ei aita ega toeta eriti ettevõtjat, ei doteeri kõrgeid energiahindu, ei kaitse turgu ega anna eeliseid, kuid vastutasuks ei loo ka diskrimineerivaid koormisi ega makse, ei karista ega sanktsioneeri juhuslikkuse või kättesaadavuse alusel majandussektoreid ega üksikuid ettevõtteid,“ leiavad Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti Karastusjookide Tootjate Liit, Eesti Kaupmeeste Liit ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda.
Täna on valitsus valimas viisi uute maksude sisseseadmiseks, kus puudub kõige elementaarsemgi kohalik, Eesti konteksti asetuv analüüs, mõjude kaardistus ja arusaam majanduslikest väljavaadetest. Ärme tuleta uusi makse tagurpidiantsude meetodil, kus kõigepealt kirjutatakse tabelisse rida ja õmmeldakse selle nööbi ümber juhuslik maks. See põhjustab palju rohkem kahju kui need mõned miljonid loodetud maksutulu,
märkisid liidud.
Joogi- ja toidutööstused ei poolda magustatud jookide maksustamist, kuna sellel puudub oodatav positiivne mõju rahvatervisele, sest selle tulemusel ei vähene tarbitavate vabade suhkrute ega kalorite hulk mõjusas koguses. „Magustatud joogi maksul puudub oodatav positiivne mõju eelarvele, kuna majanduslike mõjude analüüs tugineb eelnõu koostajate vääral hinnangul, mitte Eesti turuandmetel ja iseärasustel põhineval mudelarvutusel, mis arvestaks viimaste aastate kogemustega, sealhulgas suurte aktsiisitõusude sisseviimisel,“ põhjendasid liidud.
Liitude hinnangul saab magustatud joogi maksu tulemusel kahjustada üks olulisemaid ja konkurentsivõimelisemaid tööstussektoreid ning seda olukorras, kus majandus on kestvas languses ning ebakindlust lisab geopoliitiline olukord.
