SEB põhjendab kuutasu kehtestamist regulatsioonidest tulenevate kulutustega. Pärast finantskriisi on nii SEB kui teiste pankade kohustused suurenenud – nii teavitamise kui ka klientide andmete kogumise ja hoidmise poole pealt.
"See, mida pank peab tegema oma kliendi suhtes – kontrollima, koguma, edastama, raporteerima ja teavitama –, on hästi suurel määral muutunud," rääkis SEB Eesti juhatuse liige Eerika Vaikmäe-Koit lehele. Tema sõnul lähevad need toimingud aina kallimaks ja näiteks maksete puhul tuleb nii maksja kui saaja puhul kontrollida, et kumbki poleks Venemaale kehtestatud USA ja Euroopa Liidu majandussanktsioonide nimekirjas.
SEB-le tundus kuutasu kehtestamine alternatiividega võrreldes õiglasem – kui regulatsioonidest tulenevaid kulusid katta täielikult teenuste hindade kaudu, siis maksaksid "arve" kinni eelkõige aktiivsemad kliendid. See, mida kliendi suhtes teha tuleb, ei sõltu sellest, kas ja kui tihti ta pangas arveldab.
Konto kuutasu ei pea maksma need, kellel on mõni SEB paketti dest ehk kes juba igakuiselt pangale maksavad. Kõige vähenõudlikumatele on mõeldud pangas SEB+, mis maksab 1,60 eurot kuus.
Pankadele teeb muret ka see, et inimesed ei uuenda oma andmeid, mistõttu on nendega raske ühendust saada. Kui inimene internetipanka ei kasuta, tuleb talle saata tavakiri, ent inimene ei pruugi seda kätte saada.
Vaikmäe-Koit ütles, et kõik pangad ei pruugi samasugust teed minna. «See, kuidas iga pank regulatsioonidest tulenevaid kohustuste täitmist finantseerib, on pankade enda otsustada,» sõnas ta. Ent kõik pangad tegelevad tema sõnul sellega, kuidas katta regulatsioonidest tulenevaid kulutusi.
Arvutuste kohaselt peaks see iga kuu pangale sisse tooma 45 000 eurot.
