„Pankade seisukohast on ettevõtete kasumile rakenduv maks kõige loogilisem. See on parem kui bilansimahu või omakapitali maksustamine,“ ütles Coop Panga juht Margus Rink Postimehele.
„Praeguse variandi puhul kardavad paljud, et see on tee sillutamine ettevõtete tulumaksu tagasitulekuks. Bilansi või omakapitali maksustamise osas pole üldse selge, mille vastu me sellega põrkume. Neid mõjuanalüüse ei suuda praegu keegi teha. Selles mõttes on kasumi maksustamine parem,“ rääkis Rink.
Eelarveaugud ja eelnenud valitsuste tegemata töö
„Maksudest loogilisem oleks muidugi see, et majandus kasvab ja riik saab maksutulud majanduskasvust,“ ütles ta. „Aga saame aru, et kui riigil on viis protsenti SKPst miinuses, siis ma ei kujuta ette, kui suur see majanduskasv peaks olema, et auk ära täita. Nende maksudega viiakse eelarvedefitsiit kolme protsendini.“
„Juba eelmised valitsused oleks pidanud makse tõstma. Nüüd tuli veel julgeoleku teema ka juurde ja küsimus on, kas me viime need (tulude ja kulude) jooned kokku. Praegu räägime eelarveaukudest ja eelnenud valitsuste tegemata tööst,“ sõnas Rink. „Seoses julgeolekuteemadega läheb see miinus nii suureks, et meil ei ole muid variante.“
„Ma ei tea ühtegi ettevõtjat, kellele maksutõus meeldiks ja see on normaalne,“ ütles LHV Groupi juht Madis Toomsalu.
„See, et muudatuste keskkonnas otsitakse erinevaid lahendusi, on hea. Ma isegi kiidaks seda demokraatlikku protsessi. Kes päriselt tahtsid sõna, said seda. Halbadest laual olnud valikutest oli see kõige vähem halb,“ sõnas Toomsalu.
„Maksustaks pigem seda, mis on pärast väärtusloomet kätte jäänud, mitte väärtusloome jaoks ettevõtetele vajalikke sisendeid,“ ütles Toomsalu. Tema sõnul on mõistlikum muuta senist maksumäära, mitte tutvustada seninägematut uut maksuliiki, mille mõju kohta pole tehtud analüüse.
Kui maksustada investeeringuid ja laene, minnakse sellega majanduskasvu kallale.
„Riigikaitse nime all maksutõusude raha kulub lisaks kaitsekulutustele ka eelarveaukude lappimiseks,“ ütles ta. „Selline see seis on. Puudujäägid tuleb samamoodi ära katta.“
