Rahvusringhäälingule (RTS) saadetud uuringufirma gfs.bern küsitlustulemuste kohaselt lükkas algatuse tagasi 78% hääletamas käinutest.
Kuna enamik šveitslasi eelhääletab posti teel, oli suur osa häältest pühapäevase referendumi eel juba loetud. Gfs.berni teatel on küsitluse veamäär pluss/miinus kolm protsenti.
Šveitslastelt küsiti, kas nad toetavad kõigile kodanikele ja riigis vähemalt viis aastat seaduslikult elanud välismaalastele tingimusteta sissetuleku kehtestamist. Samuti otsustatakse, kas lapsed peaksid saama neljandiku sellest põhipalgast.
13,8% šveitslasi elab allpool vaesuspiiri, mis definitsiooni järgi on 60% keskmisest sissetulekust. See on 29 500 franki ehk 26 560 eurot aastas.
Kodanikupalga ehk põhisissetuleku kehtestamise poolt räägib see, et selle haldamine on vähemkulukas kui määrata toetusi lähtuvalt sissetulekust, mida on tülikam kontrollida. Samuti aitab see vältida olukorda, kus inimene ei nõustu vastu võtma tööd, mille eest saadav palk on toetusest väiksem.
Vastuargument on, et kodanikupalk toob kaasa kõrgemad maksud ega innusta eriti töötama. Küsitluse järgi on ka enamik inimesi sellel seisukohal ning rohkem kui 70% elanikest lubas hääletada ettepaneku vastu.
Pühapäevasel rahvahääletusel oli kavas vastu võtta põhimõtteline seisukoht, mitte otsustada, kui suur kodanikupalk peaks olema või kuidas seda tuleks rahastada. Aruteludes on aga räägitud umbes 2500 frangi ehk 2250 euro suurusest summast kuus.
Ametnike sõnul tähendaks see rohkem kui 25 miljardi frangi suurust lisakulu aastas, vahendas BNS.
