Teisipäeval sai juba niigi räsitud Nokia järjekordse hoobi, kui ettevõte teatas, et ei ole suuteline täitma senist käibeprognoosi ning lõpetab teise kvartali ilmselt nullkasumiga. Samas tühistas Nokia kõik terveks aastaks tehtud prognoosid, aga jätkab kvartaliprognooside andmist. Ma ei hakka siin kirjutama Nokia võimalikest tulevikustsenaariumitest, sest seda teemat on meedia põhjalikult käsitlenud. Vähem on räägitud Nokia tähtsusest Soome majandusele, mis võiks olla hoiatavaks eeskujuks juhul, kui ka meie lõpuks nn oma Nokia leiame.
Külma sõja lõppedes 20 aastat tagasi, oli Nokia kokkuvarisemise äärel. Ettevõtte uus tegevjuht Jorma Ollila läks täispangale ning muutis tööstuskonglomeraadi maailma suurimaks mobiiltelefonide tootjaks ja Euroopa juhtivaks tehnoloogiakompaniiks. Koos Nokia õitsenguga kasvas ka Soome majandus ning põhjanaabritest sai Euroopa ja maailma üks arvestatavaid tehnoloogiakeskusi.
Paraku muutus Nokia Soome majanduses liiga domineerivaks. 2008. aastal andis Nokia 2,6% Soome sisemajanduse koguproduktist, sajandi vahetusel koguni 4%. Soome ekspordist on Nokia osakaal tänaseks langenud alla kümnendikuni, kuid sajandi alguses moodustas see enam kui veerandi (andmed pärinevad Soome majandusinstituudi ETLA eelmisel aastal ilmunud kogumikust Nokia and Finland in a Sea of Change). Väga suur osakaal on olnud Nokial ka maksude laekumisel ulatudes 2003. aastal 21 protsendini Soome ettevõtlusest laekunud maksudest.
Nokia suured raskused on muutunud painavaks kogu Soome majandusele. Seal on näha mõningast analoogiat paljude nõukogudeaegsete linnadega, mille käekäik sõltus ühest ettevõttest.
“Nokia on olnud erakordselt suur - suur part väikeses tiigis - mis on olnud alati kahe teraga mõõk,” ütles majanduslehele The Wall Street Journal turvatarkvarafirma F-Secure asutaja ja nõukogu esimees Risto Sillasmaa, kes on ühtlasi ka Nokia nõukogu liige.
Nokia tõusmisel üheks maailma telekommunikatsioonisektori lipulaevaks tõi küll põhjanaabritele rikkust ja suurendas soomlaste eneseteadvust, kuid riik jäi liiga kauaks ratsutama ühe ettevõtte turjale. Selle asemel et kasutada soodsat olukorda ära ning leida uusi tegevusvaldkondi, piirdusid Soome tehnoloogiaettevõtted peamiselt Nokiaga seotud äridega.
“Nokia ökosüsteemil oli liiga suur mõju,” kinnitas majanduslehele Nokia endine tarkvarastrateeg Teemu Polo, kes 2009. aastal asutas firma, mis programmeerib rakendusi Android-telefonidele. Tema sõnul on taoline Nokia konkurendi süsteemi üleminek Soomes pigem erand kui reegel.
Soome valitsus toetab uute tehnoloogiafirmade kasvamist 600 miljoni euroga aastas, kuid see läheb raskustega, sest napib ettevõtluse poolset toetust. Mõned edulood siiski on. Tuntuim on ilmselt Rovio Mobile, mille nutitelefonimäng Angry Birds on osutunud tõeliseks hitiks.
Tundes, et Nokia on kaotuse veerel, on Intel ja Google Helsingi hotellidesse seadnud sisse kontorid, lootuses värvata Nokia tippspetsialiste. Seni pole Nokiast massilist äraminekut täheldatud, kirjutab ajakiri Bloomberg Businessweek. Miski hoiab neid veel tagasi, ütles majandusajakirjale Nokia endine töötaja Benoit Schillings, kes on nüüd mobiilitarkvarafirma Myriad Group tehnoloogiajuht. “Nad on väga pühendunud inimesed, kuid sellel on piirid,” vihjas ta võimalusele, et nii see ei pruugi jääda.
Tallinna börsi eelmise (ja üleeelmise) nädala tegija oli puidutöötlemisettevõte Viisnurk, kes teatas kaks nädalat tagasi, et ostab pankrotistunud Püssi kiudplaadivabriku. Viisnurga aktsia hind reageeris üleeelmisel nädalal 11,3 ja eelmisel nädalal 17,3 protsendilise tõusuga. Aktsia hinna reaktsiooni võiks tõlgendada investorite positiivse suhtumisena tehingusse. Sellesse tuleks siiski suhtuda väikese reservatsiooniga. Nimelt ostis päeval, mil teatati Püssi tehase müügist, 25 000 Viisnurga aktsiat ettevõtte nõukogu liige Heiti Riisberg ning mõned päevad hiljem lisandusid sellele veel 25 000 aktsiat. Oma 50 000 aktsiaga tõusis Riisbergi firma Vilgan Konsultatsioonid hoobilt Viisnurga suuruselt seitsmendaks aktsionäriks. Need kaks tehingut on andnud tervelt veerandi Viisnurga aktsia kahe viimase nädala kauplemismahust. Maikuus kasvas Viisnurga aktsionäride arv vaid kümne kontoomaniku võrra 623ni.
Reede õhtul teatas ettevõte, et teeb ettepaneku aktsionäridele
dividende maksta, ehkki varem oli lubatud omanikutulu 5 eurosenti aktsia
kohta.
