"Kuigi käesoleva aasta alguses suurenes Eesti päritolu kaupade eksport jooksevhindades 29 protsenti, oli selle taga nii tugev ekspordihindade tõus, kui ka aastatagune tavalisest madalam võrdlusbaas. Ekspordihindade kasv on kiirenenud ja jaanuaris ulatus see juba 22 protsendini. Seega oli ekspordimahu ehk püsivhindades ekspordikasv hoopis mõõdukam," tõdes Mertsina pressiteates.
Impordihinnad on ökonomisti sõnul juba alates möödunud aasta oktoobrist kasvanud ekspordihindadest kiiremini. Seega on ettevõtete välismaalt ostetud tootmissisendite ja muude kaupade hinnakasv ületanud nende hindade kasvu, millega ettevõtted on oma toodangut välismaale müünud.
Toorainete hinnakasv on kiirenenud ja need hinnad jäävad lähiajal kõrgeks. Samuti suureneb tööjõukulu, mis koos kõrgele tõusnud toorainete hindadega tõstavad ettevõtete tootmiskulusid,
nentis Mertsina.
"Eestis on ekspordihindade kasv küll väga kiire, kuid see on kiire ka enamikul meie kaubanduspartneritel, mis tähendab, et veel on liiga vara öelda, kui palju või kas üldse see kahjustab Eesti ekspordi konkurentsivõimet. Kuigi juba mitu kuud on Eestist eksporditud kaupade osakaal euroalal vähenenud, siis pikemas tagasivaates, eriti aga alates pandeemia algusest, on see tublisti suurenenud," lisas ökonomist.
Mertsina andmetel suunatakse 68 protsenti Eesti päritolu ekspordist Euroopa Liidu riikidesse ja ligi 19 protsenti USA-sse, samas kui Venemaa osakaal oli jaanuaris vaid 1,6 protsenti ja Ukrainal 0,6 protsenti. Koos re-eksporditavate kaupadega oli Venemaa osakaal Eesti kaupade ekspordis 3,4 protsenti.
Venemaa osakaal Eesti ekspordis on Mertsina sõnul pikemas tagasivaates vähenenud, kusjuures kiirem osakaalu langus on toimunud pandeemia aastatel. "Ligi kolmandik Venemaale eksporditud kaupadest olid möödunud aastal masinad ja seadmed, 12 protsenti park- ja värvained, 12 protsenti elektriseadmed ja -masinad, 6 protsenti mustmetalltooted ja 5 protsenti plasttooted," loetles ökonomist.
Eesti kaupade impordis on Venemaa osakaal aga oluliselt suurem. "Kuigi see osakaal tõusis möödunud aasta detsembris ja selle aasta jaanuaris ligi 13 protsendini, millega Venemaa paigutub Soome järele teiseks impordipartneriks Eestile, siis on selle osakaalu kasvu taga paljuski energiahindade tõus. Enam kui pool Venemaalt imporditud kaupadest on mineraaltooted, peamiselt erinevad õlitooted, vedelkütused ja gaasid," tõi ta välja.
Kuigi Venemaa osakaal Eesti ekspordis on väga tagasihoidlik, nõrgestavad käimasolev sõda ja kiire hinnakasv ökonomisti sõnul tublisti nii Eesti kui ka kaubanduspartnerite nõudlust, suurendavad ebakindlust ja halvendavad majanduskasvu väljavaadet. See omakorda annab löögi üldisele välisnõudlusele ja ekspordivõimalustele.
"Venemaa sisemajanduse koguprodukti osakaal maailmamajanduses on alates 2014. aastast vähenenud ning dollaris arvestatuna langes see möödunud aastal vaid 1,4 protsendile. Venemaale kehtestatud sanktsioonid, käimasolev sõda ning paljude riikide poolt Venemaaga ärisuhete ja kaubavahetuse katkestamine toovad tõenäoliselt kaasa paljude Venemaale eksporditavate kaupade ümbersuunamise teistele turgudele ja Venemaalt imporditud kaupade ja teenuste vähemalt osalise asendamise. See puudutab ka Eesti väliskaubandust. Osade kaupade puhul on see asendusefekt ilmselt isegi püsiv ehk tagasipöördumatu," ütles Mertsina.
