Valuutavahetuse ja kullamüügiga tegelev AS Tavid tunneb virtuaalse raha bitcoinidega kauplemise vastu huvi, kuid ootab, kuidas suhtuvad Eesti finantsregulaatorid ja suuremad pangad krüptorahaga kauplemisse.
Eelmisel neljapäeval otsustas Euroopa Kohus, et bitcoinidega kauplemine on käibemaksuvaba, mis lükkab ümber Eesti senise seisukoha bitcoinide käibemaksuvabastuse suhtes. "Bitcoin on huvitav produkt, see blokiahela tehnoloogia on väga põnev ja selle baasilt võib kindlasti midagi välja mõelda, kuid eelkõige ootame praegu, mida arvavad regulaatorid," ütles Tavidi juhatuse esimees Kuno Rääk BNS-ile.
Rääk tõi välja, et kuna raha liikumist riigis juhivad eelkõige suured pangad, siis sõltub nende otsusest, kas väiksemad tegijad hakkavad bitcoiniga kauplema või mitte. "Siiamaani on Skandinaavia pangandus olnud suhteliselt jäik krüptoraha suhtes. Eestis on meil vaja teada, mida arvavad finantsinspektsioon ja pangaliit ja sellest sõltub ka see, kas me hakkame bitcoinidega tegeleme või mitte," märkis Rääk.
Finantsinspektsiooni (FI) juhatuse esimees Kilvar Kessler ütles BNS-ile, et neljapäevane Euroopa Kohtu otsus andis vastused, kuidas käibemaksudirektiivi mõningaid artikleid bitcoinide suhtes. "Kohus ei otsustanud siin finantsturgu reguleerivate normide üle. Küll aga käsitles kohus viidatud asjas bitcoini käibemaksuga maksustamise vaatevinklist. FI tegeleb finantsjärelevalvega ja ei tegele maksustamise küsimustega," rääkis Kessler.
Kessleri sõnul ütles Euroopa Kohus, et bitcoin ei ole seaduslik maksevahend, vaid lepinguline maksevahend. "FI on varasemalt avaldanud, et bitcoin ei ole seaduslik maksevahend ehk raha." Seetõttu toetab Euroopa Kohtu otsus FI senist käsitlust, ütles Kessler.
Eesti pangaliidu tegevjuht Katrin Talihärm ütles BNS-ile, et virtuaalraha teenus ei ole Eestis seadusandluses reguleeritud ja ka pangaliit ei ole andnud välja selleteemalisi vabatahtlikke juhendeid pankadele. "Kuna huvi virtuaalsete valuutade väljastamise ja kasutamise vastu on jätkuv, siis võib eeldada, et valdkond reguleeritakse tulevikus piisava detailsusega, mis võimaldab turuosalistel teha kaalutletud otsuseid platvormil põhinevate teenuste pakkumise osas," sõnas Talihärn.
Rahandusministeeriumist öeldi eelmise nädala reedel BNS-ile, et Eesti muudab lähtudes Euroopa Kohtu otsusest oma senist käibemaksu puudutavat käsitlust traditsioonilise valuuta vahetamises virtuaalse valuuta, sealhulgas bitcoini, ühikute vastu ja vastupidi.
"Euroopa Kohtu eile avaldatud kohtuotsus tõi selgust Euroopa Liidu liikmesriikide erinevatele tõlgendustele bitcoinide ostu-müügi tehingutele käibemaksu kohaldamise suhtes. Kohus leidis, et käibemaksudirektiivis finantsteenustele kehtestatud käibemaksuvabastus kohaldub ka virtuaalsete maksevahenditega, nagu bitcoin, tehtavatele tehingutele," teatas rahandusministeeriumi pressiesindaja.
Eesti Krüptoraha Liidu juhatuse liige ja advokaadibüroo GLIMSTEDT partner Priit Lätt teatas pressiteates, et Euroopa Kohtu otsusega on muudetud selgemaks vaid osa laiemast maksuregulatsioonist. "Praegu kehtivad maksuseadused on koostatud ja vastu võetud oluliselt varem, kui esimene bitcoini tehing maailmas tehti. See tähendab, et regulatsioon vajab ajakohastamist ning oleme uute lahenduste väljatöötamisel avatud koostööks riigiasutustega,“ ütles Lätt.
