Hinnata tuleb eelnõu kooskõla põhiseadusega
Eelnõu järgi saavad II sambaga liitunud inimesed vanaduspensioniks mõeldud vahendeid hakata kasutama endale sobival ajal enne pensioniiga, kuid seda ei saa teha ainult I samba õigusi omavad inimesed. Sellest tulenevalt on vaja analüüsida muudatuse kooskõla põhiseaduses sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttega, sest mingi osa inimestest saab osa oma tasutud sotsiaalmaksust kasutamiseks kätte, kuid teised mitte.Eelnõuga kavandatu kohaselt ei saa need inimesed, kelle kogutud vara suurus ületab 10 100 eurot, enda raha kätte mitte korraga, vaid aasta peale jaguneva kolme osamaksena. Kuna teisest sambast väljumise tulemusel võib muutuda inimeste sambas olevate vahendite väärtus, on siin oht, et rohkem raha kogunute vara väärtus väheneb enne, kui neil on võimalus see kätte saada.
Tagatud ei ole ka pensioniosakute kaitse tsiviilkäibesse sattumise eest. Pensionifondid ei tohiks olla osa tsiviilkäibest ning nende vastu ei tohiks saada pöörata nõuet, ei pandipidajate, pankrotihaldurite ega muudest nõuetest tulenevalt kohtutäiturite poolt. Samuti ei ole analüüsitud seda, kas ja millisel moel eluaegsetena sõlmitud annuiteetlepingute ülesütlemine on põhiseaduspärane.
Muudatused vähendavad investeeringuid Eestisse
Eestis on alates aastast 2015 tehtud rida muudatusi pensionifondide tegevuse regulatsioonis ning lisandunud on ka uusi fonde. See on kliendi vaatest avaldanud positiivset mõju nii tootlusele kui ka teenustasude alanemisele.Teiste riikide kogemus ning uuringud näitavad, et suurem osa elanikest võtaks oma teise pensionisambasse kogutud säästud välja kui selline võimalus tekiks ning seda eriti olukorras, kus tekivad erinevad finantsraskused. Eeldusel, et suurem osa teise samba varast võetakse välja, muutub pensionisüsteem jätkusuutmatuks ja toob kaasa investeeringute vähenemise ning maksukoormuse tõusu.
II samba vabatahtlikuks muutmine piirab nii pensionifondide Eestisse tehtavaid investeeringuid, näiteks LHV ja Swedbank on juba muutmas oma seniseid põhimõtteid Eestisse investeerimisel ning selle kaudu muutuvad ka Eesti ettevõtete finantseerimise allikaid. Fondidesse kogutav raha aitab otseselt investeerida kohalikesse ettevõtetesse, luues nii uusi töökohti ning aidates kaasa majanduse kasvule.
Vaata kirja siit
