„Alates eelmise aasta algusest, mil suured väljumislained olid lõppenud, on teise samba fondide maht suurenenud pea 50 protsenti. See näitab süsteemi alles jäänud inimeste pensionivara kasvu. Väljaastujad sellest mõistagi enam osa ei saanud,“ kirjutab Kattai sotsiaalmeedias avaldatud kommentaaris.
„Teises sambas jätkajate koguvarad ületavad praeguseks taset, mis oli fondides enne pensionisüsteemi murenemist ning jagunes märksa suurema hulga inimeste vahel,“ tõdeb Kattai.
Kolm aastat tagasi katkes kohustus teise sambasse pensionisääste koguda ning 248 000 inimest sellest ka loobus. Nüüdseks on osalejaid tervelt kolmandiku võrra vähem võrreldes sellega, kui jätkunuks kohustuslikus korras säästmine.
Vanaduspõlveks tasub raha kõrvale panna
„Esmalt raputas pensionifonde see, et 2,2 miljardit eurot võeti erinevates voorudes välja,“ meenutab Kattai vahepealseid aegu. „Nii-öelda vabaks lastud raha leidis erinevat rakendust: investeeriti edasi, laene maksti tagasi, aga kulutati ka niisama ja hea mitme miljoni eest otsiti õnne kasiinostki.“
Pensioniks kogumine on Kattai sõnul pika perspektiiviga ettevõtmine, aga viimased aastad tõendavad, et ka väikest ajalõiku vaadates on kasulik vanaduspõlveks raha kõrvale panna. Teine sammas koos riigipoolse täiendava panuse ja maksuvabastusega annab tema hinnangul selleks päris hea võimaluse.
„Kolmandas sambas hoitavate varade maht on samuti jõudsalt kasvanud, aga makrotasandil ehk inimeste pensioniea kindlustuskatte mõttes on selgelt levinum roll endiselt teisel sambal. Ka peale vabatahtlikuks muutmist,“ tõdeb Kattai.
