Statistikaameti andmetel kallines tarbijate ostukorv aastaga 3,9 protsenti ning 2024. aasta detsembriga võrreldes tõusis hinnatase jaanuaris 1,5 protsenti.
Aktsiisitõusud ja maailmaturu hinnad mõjutavad tarbijakulusid
„Aastast hinnakasvu hoidis tagasi see, et eelmise aasta jaanuaris tõstetud käibemaksu mõju taandus nüüd hinnakasvust, kuid uue tegurina lisandus autode registreerimistasu. Selle mõju tarbijahinnaindeksile ulatus jaanuaris 0,8 protsendipunktini. Automaksu teine osa ehk aastane automaks tarbijahinnaindeksi arvestuses ei kajastu,“ märkis Pert.
Ülejäänud osa jaanuarikuisest hinnakasvust tulenes Pertsi sõnul peamiselt sellest, et paljude toiduainete hinnad kallinesid pärast detsembrikuiste soodusmüükide lõppu ulatuslikult.
„Alkoholi ja tubakatoodete hindu kergitasid ka aktsiisitõusud. Toiduained hakkasid kallinema juba eelmisel aastal, sest maailmaturul tõusid toormehinnad,“ ütles Pert.
„Kuigi toidutoormete hinnaralli maailmaturul on viimastel kuudel järele andnud, pole varasemad hinnatõusud veel täielikult tarbijahindadesse üle kandunud,“ ütles Pert.
Energia odavnemine aitas hinnakasvu pidurdada
Tema sõnul pidurdas hinnakasvu jaanuaris vaid energia, mis odavnes aastaga 4,7 protsenti. „Eelmise aasta jaanuaris oli elektri turuhind külma ilma tõttu kõrge, kuid tänavu oli ilm soojem. Seetõttu odavnes elekter aastaga 12,5 protsenti. Energialiikidest kallinesid aastaga nii maagaas kui ka mootorikütused. Edaspidi võib energiahindu tõsta ka euro nõrgem vahetuskurss,“ ütles Perts.
Eesti Panga prognoosi järgi ulatub tarbijahindade kasv tänavu 4,3 protsendini.