Töötajate arv vähenes tekstiilitööstuses kolm protsenti ning ühtlasi oli see ainuke töötleva tööstuse sektor, kus langesid ka palgad, mis olid 2012. aastal 72,4 protsenti Eesti keskmisest. Siiski tööviljakus töötaja kohta suurenes enam kui kümnendiku võrra ja kulude kontrolli all hoidmine aitas sektoril kogukasumit kasvatada natuke rohkem kui viiendiku võrra, selgub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi analüüsist.
Eesti tekstiilitööstuse areng on peamiselt sõltunud konkurentsivõimest välisturgudel. Ekspordi osakaal müügis ulatus 2012. aastal 87,5 protsendini. Sihtriigid on püsinud viimastel aastatel küllaltki muutumatuna, ligi kolmandik ekspordist läheb Soome ja Rootsi ning kolmandaks turuks on kerkinud Suurbritannia. Eesti tekstiilitööstuse peamiseks ekspordiartikliks on tekid ja padjad, mis moodustavad sektori ekspordist üle 70 protsendi ning mille osakaal on iga aastaga kasvanud.
Investeeringute maht tekstiilitööstuses suurenes mullu esialgsetel andmetel hüppeliselt, kerkides enam kui kaks korda. Seejuures suurem osa kasvust tuli masinatest ja seadmetest, mis moodustasid koguinvesteeringutest ligi kaks kolmandikku.
Kuigi tekstiilitööstuse ettevõtete hinnangud olid 2013. aasta kevadel esimeste kuude suhtes küllaltki negatiivsed, siis tulevikku vaadati juba positiivsemalt. Enam kui veerand sektori ettevõtetest tõid tootmise piiranguna välja tööjõupuuduse. Seega on näha, et keskmisest madalam palgatase pärsib uute töötajate leidmist ning koos sellega ka sektori arengut.
Eesti tekstiilitööstus on peamiselt ekspordile suunatud tööstusharu, mis hõlmab enam kui 200 ettevõtet. Viimastel aastatel on sektori struktuur teinud läbi tugeva muutuse ning see on aidanud tööviljakusel tõusta väga madalalt tasemelt juba üsna lähedale Eesti keskmisele.
Suuri tekstiilitööstuse ettevõtteid on mitmel pool Eestis. Suurim valmistekstiiltoodete tootja on AS Wendre Pärnumaal. Kodutekstiilitootjatest on suurimad AS Mivar-Viva ja AS Toom Tekstiil Viljandimaal ja Hilding Anders Baltic AS Harjumaal, vaipu ja vaipkatteid toodab Harjumaal AS Mistra-Autex. Suurim tekstiili viimistleja on Qualitex AS Pärnumaal.
Eesti tekstiilitööstuse kese on viimastel aastatel liikunud Narvast Kesk- ja Lääne-Eestisse. Samuti on muutunud toodete valik ning põhirõhk on kandunud tekkide ja patjade tootmisele. Järgnevatel perioodidel tõenäoliselt jätkub sektoris hõive kokkutõmbumine ning liigutakse efektiivsema ning vähem tööjõumahuka tootmise poole.
