Vaatamata ettevõtete käibe tugevale kasvule (8%), vähenes nende kogukasum käesoleva aasta esimeses kvartalis 5%. Möödunud aastal tegi ettevõtetesektori kasum küll tugeva hüppe üles, kuid pikemas ajavõrdluses mingit eriliselt kõrgemat baasefekti ei tekkinud. Esialgsete arvestuste järgi saab kasumi languse peamiseks põhjuseks tuua tööjõukulude jätkuvalt kiire kasvu, mistõttu nende osakaal käibes püsib juba pikemat aega väga kõrgel tasemel (14,4%). Sellest kõrgem osakaal oli vaid 2008. aasta lõpu ja 2009. aasta tugeva majanduslanguse ajal, mil ettevõtted ei jõudnud oma tööjõukulusid kohandada piisavalt kiiresti käibe langusega. Tööjõukulud on tõusnud ka teistes Baltimaades, kuid suhtena SKT-sse on need Eestis kõige kõrgemad.
Ekspordi turuosa kasvatamine on toimunud väiksemate kasumite arvelt
Positiivne on see, et viimase pooleteise aasta jooksul on Eestis tööjõukulud kasvanud enam-vähem sünkroonis ettevõtete käibega. Seevastu 2013–2016 püsis tööjõukulude kasv kolm aastat järjest käibekasvust oluliselt kiirem, mis tõstiski nende taseme käibe suhtes väga kõrgele ning halvendas ettevõtete kulupõhist konkurentsivõimet. Jätkuvat kulupõhise konkurentsivõime halvenemist näitab ka see, et ettevõtete tööjõu tootlikkuse kasv (3%) jääb ikka veel tublisti alla tööjõukulude kasvule (8%). Ettevõtete hinnangul on nende konkurentsivõime väliskonkurentsi suhtes koduturul juba pikemat aega halvenenud ning ka EL-i siseturul on see alates möödunud aasta algusest nõrgenenud. Sellelegi vaatamata on Eestist eksporditavate kaupade turuosa meie suuremate kaubanduspartnerite (Soome, Rootsi, Saksamaa ja Läti) turgudel pikemas vaates tõusnud, mis on ilmselt tulnud eksportivate ettevõtete väiksemate kasumite arvelt.
Ettevõtetesektori kogukasum on kõrgete tööjõukulude juures väga tundlik käibemuutusele
Arvestades seda, et pingeline olukord tööjõuturul ja tööjõupuudus hoiavad palgakasvu väga kiirena, võib ettevõtete käibekasvu isegi tagasihoidlik aeglustumine nende kasumeid vähendada. Tööjõukulude kõrge tase ettevõtete käibes on vähendanud nende kasumlikkust (kasumi osakaalu käibes) ning see on langenud majanduskriisi järgsete aastate madalaimale tasemele.
Meie hinnangul sel aastal ettevõtete investeeringute kasv aeglustub
Esimeses kvartalis vähenesid investeeringud 15%, kuid seda numbrit tuleks võtta väga esialgsena. Selle taga olid möödunud aasta alguses tehtud mitmed suured investeeringud (näiteks puidutööstuses ja veonduses), mis tõstsid võrdlusbaasi kõrgemale. Samuti oli tugev langus hulgikaubanduses, kus investeerimisvajadus on praegu väiksem. Esimeses kvartalis kasvatasid investeeringuid kõige enam kinnisvaraalane tegevus ja metsatööstus. Kinnisvarasektori investeeringud on kiiresti kasvanud juba pikemat aega, mida toetab suur elu- ja mitteeluhoonete nõudlus. Investeeringute osakaal käibes on pidevalt vähenenud. Ühest küljest on selle taga ettevõtete kasumlikkuse langus, kuid ka käibe suhtes väiksem vajadus investeerida. Swedbanki sel aastal läbiviidud tööstusuuringu järgi plaanitakse 2018. aastal enim investeerida efektiivsuse kasvu ja tootearendusse. Peamiseks põhjuseks, mis investeeringute kasvatamist tagasi hoiab, on ettevõtete ebakindlus majanduskeskkonna suhtes.
Ettevõtetesektori kvartaliarvestusi tuleks arvestada esialgsetena
Ettevõtete majandusnäitajate kvartalinumbrite juures tuleks kindlasti arvestada, et neid võidakse oluliselt revideerida täpsemate aastaandmetega. Ettevõtetesektori kogukasum erineb kvartali- ja aastaarvestuses ning ka selle kasv võib palju muutuda.
