67 protsenti peab probleemiks paindlikkuse puudumist tööseadusandluses, teatas EY.
Kardetakse, et inflatsioon võib juba niigi kõrgeid palgakulusid veelgi tõsta ning nõudlus oskustööliste järele kindlustab, et palgakulud jäävad püsivalt kõrgeks,
selgitas EY partner Olesia Abramova.
Ta tõi ka välja, et positiivse küljena tõstab uuring esile, et Eesti on miljoni elaniku kohta loodud töökohtade poolest Euroopas neljandal kohal – meist ees on vaid Iirimaa, Portugal ja Serbia.
Uuringu järgi on 73 protsenti välisinvestoreist rahulolematud Eesti maksupoliitikaga ning leiavad, et see ei anna välisinvesteeringute kaasamisel mingit lisaväärtust. Mullusega võrreldes on Eesti otseinvesteeringute projektide arvult langenud Euroopa võrdluses ühe koha võrra ehk 50 riigi seas 34. kohale.
"Viimase aasta jooksul on Eestisse tehtud investeerimisprojektide arv vähenenud. Vaid 38 protsenti küsitletud investoreist usub, et Eesti atraktiivsus võiks järgmise kolme aasta perspektiivis kasvada," nentis Abramova. Baltimaade turgu mõjutab tema sõnul Ukrainas toimuv sõda ning Euroopa Liidu idapiiril olek, mistõttu ollakse siia investeerimise suhtes pigem äraootaval seisukohal.
Eestis tegutseb täna üle 1100 idufirma ning riigis on 10 ükssarvikut, olles Baltimaades esikohal. 51 protsenti uuringule vastanuist usub, et Eesti majanduskasvu mootoriks on järgnevatel aastatel ITK sektor. Samas märgitakse, et ettevõtted, mis COVID-19 tingimustes soodustasid töötamist läbi digikanalite, on tänaseks üle läinud hübriidtöömudelile – seega investeeringud, mida loodeti selles vallas teha, ilmselt täielikult ei realiseeru.
Veidi enam kui kolmveerand investoritest peab Eesti tehnoloogia-idufirmade ja teadusasutuste võrgustikku ning kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavust Euroopaga samaväärseks või paremaks. Samas rõhutatakse, et üldine tööjõu nappus muudes sektorites võib tulevikus probleemiks osutuda.
Investorite peamine soovitus konkurentsis püsimiseks on toetada kõrgtehnoloogilisi tööstusi ja innovatsiooni, sealhulgas puhast tehnoloogiat, tervishoidu ja nutikaid elektrivõrke. 71 protsenti investoritest usub, et jätkusuutlikke äritavasid toetavad regulatsioonid on Eestis Euroopa keskmisest paremad või samaväärsed. Paljud vastajad suhtuvad positiivselt Eesti potentsiaali süsinikdioksiidi heitmete vähendamisel.
"53 protsenti uuringule vastanud investoreist on valmis kaaluma Eestisse investeerimist või plaanib siin laieneda, kuid konkurentsis püsimiseks tuleb riigil teha suuri jõupingutusi," märkis Abramova. Ta lisas, et välisinvesteeringute ligimeelitamiseks tuleb hoida tööjõukulud kontrolli all ning tagada kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavus.
Euroopa atraktiivsuse uuring viidi läbi tänavu veebruaris ja märtsis veebiküsitlusena. Baltikumi puudutavale küsimustikule vastas 150 rahvusvahelist investorit-otsustajat.
