Kui esimeses ja teises kvartalis suurenesid tööstussektori tootmismahud ligikaudu 10%, siis kolmandas kvartalis aeglustus see tööpäevade arvuga korrigeeritult ning aastases võrdluses vaid 4 protsendini. Selle põhjuseks on ühest küljest vähenenud energiatootmismaht (-10%), aga ka töötleva tööstuse ning mäetööstuse tootmismahtude kasvu aeglustumine (vastavalt 5% ja 24%).

Kolmandas kvartalis panustas töötleva tööstuse tootmismahtude kasvu kõige enam puittoodete, elektriseadmete, metalltoodete, toiduainete ja ehitusmaterjalide tootmine. Suurimateks piduriteks selle tööstusharu kasvule olid aga elektroonikatoodete ja jookide tootmise ning masinate ja seadmete remondi ja paigaldustööde vähenemine.

Ligikaudu poole töötleva tööstuse tootmismahtude kasvu aeglustumisest kolmandas kvartalis võib kirjutada põlevkiviõlitoodete kasvu aeglustumise ning masinate ja seadmete remondi ja paigaldustööde vähenemise arvele.

Ekspordikasv on aeglustunud ning ettevõtete välisturule müüdud käibe osakaal on alanenud

Kolmandas kvartalis suurenes töötleva tööstuse ekspordikäive aastases võrdluses vaid 2%, samas kui müük koduturule kasvas 9%. 23-st tegevusalast 13 oli ekspordikäive kas languses või eelmise kvartaliga võrreldes aeglasem. Tugeva ekspordikasvu aeglustumise on teinud põlevkiviõlitooted, mille ekspordikäibe kasv oli küll veel tugev, kuid see aeglustus kolmandas kvartalis aastases võrdluses 60 protsendini (esimeses kvartalis oli see üle 300% ja teises ligikaudu 130%). Jätkuvalt oli tugevas languses (-21%) elektroonikatoodete väljavedu.

Töötleva tööstuse ettevõtete välisturule müüdud käibe osakaal on viimastel aastatel langenud (2015. aastal oli see 70%, möödunud aastal 69% ning sel aastal 67%) ehk siis koduturule müüdud käibe osakaal on kasvanud. Seda peegeldavad ka müüginumbrid – kui ettevõtete ekspordikäive on sel aastal kasvanud 5%, siis koduturule on müüdud kaupu 10% rohkem, kui aasta tagasi.

Suurenenud tellimused näitavad tootmismahtude kasvu jätkumist

Samas, uute tellimuste maht suurenes kolmandas kvartalis kõigis tellimustel töötavates tegevusalades, v.a. elektroonikatööstuses. Eksporditellimused vähenesid lisaks elektroonikatööstusele ka rõiva- ja farmaatsiatööstuses. Seega võib prognoosida töötlevas tööstuses nii sise- kui ka välisnõudluse toel mõõduka kasvu jätkumist. Lähiajal võivad kasvu statistiliselt aeglustada möödunud aasta neljandas kvartalis kõrgemale tõusnud võrdlusbaas ning mõnede üksikute tegevusalade viletsam konjunktuur (elektroonikatööstuse vähenenud tellimused ja põlevkiviõlitoodete hinnakasvu aeglustumine).

Välisnõudlus püsib tugev

Eesti tööstusettevõtted hindavad oma ekspordiväljavaateid ja konkurentsivõimet välisturgudel üha paremateks. Euroala majandus on sel aastal oluliselt paranenud ning ka järgmiseks aastaks ootame seal tugeva majanduskasvu ja nõudluse püsimist, mis mõjub soodsalt meie ettevõtete ekspordivõimalustele. Euroala ettevõtete eksporditellimused on suurenenud ja töökohtade loomine on viimase 10 aasta kiireim. Tugev välisnõudlus kaalub üles euro vahetuskursi tugevusest tulenevad negatiivsed mõjud konkurentsivõimele. Samas on suurema koormuse tõttu pikenenud tarneajad ning ettevõtete sisendikulude kasv on kiirenenud.

Ka Eestis on ettevõtete tootjahindade kasv pärast lühemaajalist aeglustumist taas kiirenenud ning positiivne on see, et ekspordihindade kasv on impordihindade kasvust kiirem ehk kaubandustingimused on paranenud ning see peaks aitama parandada ettevõtete kasumlikkust.

Tööstustoodangu kasvu tipp peaks möödas olema

Kuigi tööstustoodang on sel aastal nii välis- kui sisenõudluse paranemise toel korraliku kasvu teinud, peaks selle tipp praeguseks möödas olema. Tegelikult on sel aastal tööstussektori panus majanduskasvu võrdlemisi tagasihoidlik olnud. Käesoleva aasta esimese poolaasta 5,2 protsendilisest kasvust andis tööstussektor vaid 1,1 protsendipunkti (ehk ligikaudu viiendiku). Suurema osa majanduskasvust on tekitanud sisenõudlus.