"Estonian Cell töötab 24/7 tehase täisvõimsusel, ületades algselt projekteeritud tootmisvõimsuse taset peaaegu 25 protsendi võrra. Oleme ette valmistanud 20 miljoni eurose kasvuinvesteeringute paketi, mida omanik ei ole lubanud ellu viia tänase kulubaasi konkurentsivõimetuse tõttu," ütles Estonian Cell juhatuse liige Siiri Lahe Eesti Tööandjate Keskliidu teate vahendusel.

"Paketi täismahus realiseerimisel lisanduks 15 miljonit eurot ekspordikäivet ja 100 töökohta väärtusahelas. Omanik on andnud lubaduse alustada kasvuinvesteeringutega koheselt, kui vähemalt energiaaktsiisidele Euroopa Liidu soovitusi arvestav maksulagi seatakse," lisas ta. "Ettevõtte strateegilistes plaanides oleva teise tehase rajamine olemasoleva kõrvale nõuab mõistagi märgatavalt suuremat muudatust energiamaksudest sõltuvas mittekonkurentsivõimelises kulubaasis."

"Eelarvestrateegiaga astus valitsus esimese sammu elektri-energiaintensiivse suurtööstuse konkurentsivõime parandamise teel. Paraku hävitab enamuse efektist soojust tarbivale tööstusele samaaegselt kehtestatud/kehtima jäetud maagaasiaktsiisi tõus 2018-2020. Konkurentsivõime tõstmiseks on möödapääsmatult vajalik ka maagaasiaktsiisi osas maksulae kehtestamine Euroopa Liidu energiatoodete maksustamise raamistikku kujundava direktiivi soovitusi järgides," rääkis Lahe.

Lisaks aktsiisi osas lahenduste leidmisele vajavad lahe hinnangul muudatusi võrgutasude arvutusmetoodika ja taastuvenergia tasude kogumispõhimõte. Erinevalt teistest Euroopa riikidest ja Euroopa Komisjoni soovitustest maksab energiaintensiivne ettevõte Eestis taastuvenergia tootmise toetuseks kordades suuremat toetust.

Ilma maksulaeta süsteemi korral rahastab Estonian Cell taastuvenergia tootmist 2,5 protsendi ulatuses ehk 2017. aastal summas 2,4 miljonit eurot. "Üksikutele ettevõtetele ebaproportsionaalselt kõrge koormusega rahastamismehhanism vajab vältimatult muudatusi energiaintensiivse tööstuse kasvamiseks Eestis," märkis Lehe.

Kundas asuv Estonian Celli haavapuitmassitehas alustas tootmist 2006. aastal. Tegu on kahe viimase aastakümne ühe suurima Eestisse tehtud välisinvesteeringuga rajamismaksumuses 153 miljonit eurot. Kokku on investeeritud 176 miljonit eurot. Ettevõte toodab kemi-termo-mehaanilist haava puitmassi, mis eksporditakse erinevatesse Euroopa ja Aasia riikidesse.

Ettevõttes töötab 86 inimest, kuid väärtusahelas antakse tööd 500 inimesele. Estonian Celli müügitulu kahanes mullu 5,3 protsenti 73,8 miljonile eurole, kasumit kasvatas ettevõte 20,2 protsenti 3,4 miljoni euroni. Estonian Celli ainuomanik on Austria paberitööstusettevõte Heinzel Holding GmbH.