Suuremat mõju tootjahinnaindeksile on avaldanud toiduainetööstus, kus hinnad olid aastatagusest keskmiselt 6,6% kõrgemad, teatab Rahandusministeerium. Peamisteks hinnatõusu vedajateks olid seal kalatööstus, kus toodang kallines aastaga üle 20% ning lihatööstus ligi 10%-ga. Suurem, 7 protsendiline hinnakasv iseloomustab jätkuvalt ka keemiatööstust, kus tootjahinnad on jälginud nafta hinna muutusi.
Veebruaris jätkus ekspordihindade aastase kasvutempo aeglustumine, mis tulenes osaliselt aastataguse võrdlusbaasi tõusust. Samas jaanuariga võrreldes näitasid ekspordihinnad sarnaselt tootjahindadega taas mõningast kasvu. Impordihindade osas toimus kasvu kiirenemine nii aastases kui ka kuises võrdluses. Nafta maailmaturuhinna jätkuv tõus mõjutab ka teiste toormete hindu ning hakkab jõudma kaupade lõpp-hindadesse.
Ekspordihinnad tõusid veebruaris eelmise aasta sama perioodiga võrreldes keskmiselt 4,7%, kuises võrdluses oli kasv 0,9%. Kõrgeim hinnatõus oli jätkuvalt rõivatööstuses 13%ga, kuuga aga rõivaste ekspordihinnad ei muutunud. Hindade aastase kasvutempo aeglustumise tendents jätkus ka keemiatööstuses 8,3%-ni, kuid selle taga oli osaliselt eelmise aasta veebruari kõrge võrdlusbaas. Endiselt oli langustrendil palgi ekspordihind 5,6%, samas ka puidu osas toimus eelmise aasta esimesel poolel kiire hinnatõus.
Impordihindade aastakasv kiirenes veebruaris 6,1%-ni ja kuuga tõusid hinnad 2,1%. Enim mõjutasid impordihindade tõusu naftasaadused, mille hinnakasv ulatus kuises võrdluses kümnendikuni ja aastane kasvutempo kiirenes 27%-ni. Ligi kümnendiku võrra tõusid jaanuariga võrreldes ka põllumajandussaaduste sisseveohinnad ning aastases võrdluses lõppes nende hindade langusperiood.
Veebruaris kasvas mõnevõrra hinnatõusu prognoosivate ettevõtete osatähtsus, jõudes 19%ni. Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitluse põhjal eeldas üle 70% ettevõtjatest, et toodangu müügihinnad lähikuudel ei muutu. Hinnatõusu ootused olid kõrgemad joogitootmises, keemiatööstuses ja ehitusmaterjalide tootmises.
