Prognoosi kohaselt laekub järgmisel aastal töötuskindlustusmaksetest töötajate sihtfondi 138,9 miljonit eurot ja tööandjate sihtfondi 74,8 miljonit eurot. Riigieelarvest eraldatakse 483,4 miljonit eurot ja Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest koos riikliku kaasfinantseeringuga 36,1 miljonit eurot, teatas töötukassa.
Töötukassa kulud kindlustushüvitistele, toetustele ja tööturuteenustele on uuel aastal prognoosi kohaselt 725 miljonit eurot. Võrreldes praeguse aastaga kasvavad tuleval aastal kulud ennekõike töötutoetusele ja töövõimetoetusele. Töötukassa teatel on kulude kasv ennekõike seotud COVID-19 mõjudega majandusele.
Tööd otsivate ja töötavate inimeste oskuste arendamisele ja koolitamisele on töötukassa tuleva aasta eelarves planeeritud 46,3 miljonit eurot.
Töötukassa nõukogu esimees Peep Peterson tõi välja, et töötukassa tuleva aasta eelarve on küll 44 miljoniga miinuses, kuid see oli prognoositav. "Töötukassa saab talle pandud kohustustega hästi hakkama. Oleme kogunud reserve just selle eesmärgiga, et rasketel aegadel hakkama saada," märkis ta.
"Vaatamata selle aasta erakorralistele kuludele on töötukassal vahendeid, et maksta inimestele hüvitisi ning pakkuda ka täiend- ja ümberõppe võimalusi," kinnitas töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel.
Paavel tõi välja, et juba tänavu aasta augustist kehtib kõrgem töötuskindlustushüvitise määr ja inimesed saavad esimesel sajal päeval senise 50 protsendi asemel 60 protsenti oma eelnevast sissetulekust. Tema sõnul kasvab tuleval aastal oluliselt ka alustavatele ettevõtjatele makstav toetus.
Uuest aastast toetame tööandjaid nende töötajate koolitamisel, kelle digioskused vajavad täiendamist, ja ka tasemeõppetoetus suureneb ligi 300 euroni kuus,
lisas Paavel.
Lisaks eelarvele kinnitas töötukassa 2021. aasta aastaplaani.
