Riigihalduse minister Jaak Aabi sõnul lähtutakse kinnisvaraotsuste tegemisel kolmest põhieesmärgist: kinnisvarakeskkond toetab riigi põhitegevusi, hoonete elueakulud on optimaalsed ja arvestatakse valdkondlike strateegiate eesmärkidega, näiteks kvaliteetne ruumipoliitika, rohekokkulepe, energiatõhusus jt.
Järgmistel aastatel on plaanis ehitada uued olulised objektid siseturvalisuse ja keskkonna valdkonnas, et pakkuda paremaid avalikke teenuseid, optimeerida kontoripinna kasutust ja luua kaasaegsed töötingimused koos keskkonnasõbralike energia- ja ehituslahendustega,
ütles minister.
„Iga uue hoone või objekti ehitamise otsustamisel keskendume selle pikaaegsetele kuludele. Eesmärk ei ole odav ehitus, vaid soodsaimad elueakulud.“
Kavas on ehitada Keskkonnamaja 2024. aastaks, mille investeeringu kogusummaks on 44 miljonit eurot. Sellega tuuakse kokku ministeerium ja 5 allasutust ühte hoonesse. Keskkonnasõbralikku puidust hoonesse luuakse kaasaegne töökeskkond, säilikute hoiutingimused ja ekspositsioonipinnad. Büroo pinnakasutust tõhustatakse senisega võrreldes 38 protsenti ja energiakulude kokkuhoid on 2,5 korda.
Rahastatakse 3,6 miljoni euroga politsei- ja piirivalveameti Tallinna ning Tartu hoonete projekteerimist 2025. kuni 2026. aastani. Sellega koondatakse Tallinnas PPA üksused ühele kinnistule - tegemist on Põhja prefektuuri peamaja püstitamise ettevalmistusega. Ka Lõuna prefektuur saab uue funktsionaalse peamaja.
Üle vaadati ka senine kinnisvara kastutus ning otsustati kolida siseministeerium ministeeriumide ühishoonesse aadressile Suur-Ameerika tänav 1. Sellega säästetakse iga-aastaselt 400 000 eurot jooksvaid kulusid ning langeb ära vajadus investeerida Siseministeeriumi hoone renoveerimisse vanalinnas või uue hoone ehitamisse. Ühishoone ruumide ristkasutamine ning ministeeriumide ülene tugiteenuste korraldamine võimaldab optimaalselt kasutada kontoripinda ning säästa personalikuludelt.
Toetatakse ka Kääriku Spordikeskuse renoveerimist järgmisel aastal täiendavalt 1,6 miljoni euroga, et luua paremad sportimistingimused nii harrastajatele kui professionaalsetele sportlastele.
Keskvalitsuse hoonestatud kinnisvara koguportfell on 2,2 miljonit m2 sh on 2200 hoonet. Riik omab hooneid eelkõige avalike teenuste osutamiseks ja ülesannete täitmiseks.
