Kuigi Eesti metsa- ja puiduklastri maht ja lisandväärtus ületavad nüüdseks majanduskriisi eelset tipptaset, on klastri näitajad küll võrreldavad Leedu ja Läti vastavate näitajatega, kuid jäävad Põhjamaadele endiselt kordades alla, selgub Eesti metsa- ja puidutööstuse sektoriuuringust.
Puidu-, paberi- ja mööblitööstus annavad kokku üle 20 protsendi Eesti töötleva tööstuse kogutoodangust. Seda on rohkem kui enamikus teistes Läänemere piirkonna riikides.
Metsa- ja puiduklastri 1,5 miljardi euroni ulatuv eksport moodustas 2012. aastal 12 protsenti Eesti kaupade ekspordist. Klastris loodud lisandväärtus ulatus 2011. aastal nelja protsendini sisemajanduse kogutoodangust.
Uuringust nähtub, et klastri ekspordi maht ja lisandväärtus on viimase kümnekonna aasta jooksul peaaegu kahekordistunud. Eesti metsa- ja puiduklastri müügitulu, ekspordi maht ja lisandväärtus ületavad nüüdseks taas majanduskriisi eelse tipptaseme.
Klastri tööhõive on samuti taastumas, kuid ei ole veel 2000. aastate keskpaiga taset saavutanud.Eesti metsa- ja puiduklaster on suutnud viimastel aastatel majanduskriisile ja nõudluse vähenemisele vaatamata oma turuosa maailmaturul paisutada. Näiteks puitmajade tootmises on Eestil maailmaturul suurem turuosa kui Soomel ja Rootsil.
Eesti metsa- ja puiduklastril tervikuna on aga nende kahe riigiga võrreldes tunduvalt vähem selliseid kaubagruppe, mille puhul Eesti kuulub maailmas turuosa järgi eksportijate esikolmikusse või isegi esikümnesse.
Eesti metsa- ja puiduklastri konkurentsivõime on Soomest ja Rootsist tunduvalt nõrgem. Eesti puidutöötlemise ning puittoodete tootmise, paberi- ja mööblitööstuse põhivarainvesteeringud töötaja kohta on võrreldavad Läti ja Leedu näitajatega, kuid on enamiku Põhjamaade tasemest umbes kaks korda väiksemad.
Mahajäämus Rootsi metsa- ja puiduklastrist, kuhu on absoluutmahus tehtud enim välismaiseid otseinvesteeringud maailmas ja mis on ise kõikjal maailmas aktiivne investor, on aga koguni neljakordne.
Eesti puidu-, paberi- ja mööblitööstuse lisandväärtus töötaja kohta on võrreldav Läti ja Leedu näitajaga, ent Põhjamaade keskmisest näitajast on see ligikaudu neli korda väiksem. Eesti paberitööstuse lisandväärtus töötaja kohta küündis 2010. aastal 38 000 euroni ja metsamajanduses 34 000 euroni töötaja kohta.
Sae- ja höövlitööstuse tööjõu tootlikkus oli 31 000 eurot töötaja kohta. Puittoodete tootmise lisandväärtus töötaja kohta oli Eesti töötleva tööstuse keskmisega võrreldaval tasemel ehk 19 000 eurot töötaja kohta, puitmööbli tootmises aga üksnes 12 000 eurot töötaja kohta.
Eesti metsa- ja puiduklastri tööjõu väiksem tootlikkus tuleneb osaliselt väiksematest investeeringutest ja vähem tõhusast tootmise korraldusest, kuid viitab ühtlasi sügavamatele struktuuriprobleemidele klastri arengus, märgitakse uuringus.
Kui Eesti metsa- ja puiduklastri põhilised ekspordiartiklid on puitmööbel, uksed ja aknad, puitmajad ja saematerjal, siis Soome ja Rootsi sama klastri tööhõives ja ekspordi struktuuris on ülekaalus paber ja pabertooted.
Eesti metsa- ja puiduklastri ettevõtetel oli veel 2000. aastate alguses nii toorme kui ka tööjõu hinna puhul Põhjamaadega kõrvutades selge kulueelis. Puidutoorme varumise ja esmase ümbertöötlemisega tegelevad metsamajanduse, sae- ja höövlitööstuse, graanulitootmise ettevõtted suutsid 2000. aastatel tõsta oma toodete hinna Põhjamaadega võrreldavale tasemele.
Paljude lõpptoodete, näiteks mööbli, uste ja puitmajade tootjad ei ole paraku osanud kasvatada oma konkurentsieeliseid ja tõsta toodete ühikuhinda samas tempos, kui on kallinenud tootmissisendid.
Eesti metsa- ja puiduklastris on seetõttu kujunenud olukord, kus väärtusahela alumises otsas on tööjõu tootlikkuse näitajad suhteliselt head, ent ülemises otsas, kus omatoodete disain on tähtsam ja rahvusvahelist müügivõrgustikku on üles ehitada keerulisem, on ettevõtete konkurentsipositsioon halvem ja tööjõu tootlikkus väike.
Soome ja Rootsi majandusnäitajatele lähenemiseks peab praegune olukord muutuma struktuuris ja lisandväärtuses suureneb lõpptoodete osakaal.
Järeltöötlemise arendamisel on soovitatav keskenduda sellistele suhteliselt kiiremini kasvava nõudlusega eksporditurgudele ja kaubagruppidele, kus toodete kvaliteet ja ühikuhind on võimalik viia turuliidritega võrreldavale hinnatasemele suhteliselt kiiremini.
See eeldab, et ettevõtjad analüüsiksid erinevaid sihtturge ja konkurente senisest põhjalikumalt. Paljud Eesti metsa- ja puiduklastri ettevõtted on väga väiksed, mis ei võimalda neil saavutada suuremate konkurentidega võrreldavat mastaabisäästu ega turujõudu.
Eesti metsa- ja puiduklastri ettevõtted ei peaks puidutoorme hankimisel, tootmise planeerimisel, toodete turundamisel ja müügitöös pidama oma koduturuna silmas mitte väikest Eestit, vaid kogu ligikaudu 100 miljoni elanikuga Läänemere piirkonda.
Erametsa killustatud omandistruktuuri tõttu ei saa Eesti metsa raiemaht tõenaoliselt väga kiiresti kasvada. Metsa- ja puiduklastri ettevõtted saavad aga suurendada puidutoorme esmase ümbertöötlemise mahtu lähipiirkonna sarnase või madalama kulutasemega riikides, näiteks Lätis, Leedus või Loode-Venemaal, keskendudes Eestis lõpptoodete tootmisele.
Uuringu tellis Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ja teostas Tallinna Tehnikaülikool.
