Enamik ettevõtteid ei pea keskkonnatasusid oma majandusotsuseid mõjutava tegurina oluliseks, kuna nende jaoks ei ole keskkonnatasude osakaal kuludes suur, selgub Säästva Eesti Instituudi, SEI Tallinna ja Tartu ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE keskkonnatasude mõju-uuringust.
Säästva Eesti Instituut, SEI Tallinn ja Tartu ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE esitlesid täna Riigikantselei tarkade otsuste fondi toel valminud uuringut keskkonnatasude mõjust ettevõtete käitumisele ja konkurentsivõimele ning loodusvarade kasutamisele ja saaste vähendamisele aastatel 2000–2011. Mõjuanalüüsi põhjal tehakse uuringus ka ettepanekud keskkonnatasude kujundamiseks perioodil 2016–2020.
Keskkonnatasude mõju ettevõtetele sõltub sellest, millises valdkonnas ettevõte tegutseb. Uuringu raames korraldatud keskkonnatasu maksvate ettevõtete küsitluse tulemustest järeldub, et enamik ettevõtteid ei pea keskkonnatasusid oma majandusotsuseid mõjutava tegurina oluliseks, kuna nende jaoks ei ole keskkonnatasude osakaal kuludes suur.
2011. aastal jäi 84 protsendil ettevõtetest keskkonnatasude osakaal alla viie protsendi ettevõtte kogukuludest. Keskkonnatasude tähtsus on suurem tootmisahela madalamal tasemel paiknevatel, näiteks maavarade kaevandamisega tegelevatel ettevõtetel - näiteks põlevkivi, turba, lubja- ja dolokivi kaevandamine -, ja väga keskkonnamahuka tegevusega ettevõtetel.
Ettevõtete keskkonnakasutust ja keskkonnakaitselisi investeeringuid mõjutavad uuringu järgi pigem kehtestatud keskkonnanõuded kui keskkonnatasud. Pooled ettevõtted märgivad, et keskkonnatasud ei motiveeri neid keskkonnamõju vähendamiseks investeerima ja vaid 20 protsenti ettevõtetest peab keskkonnatasusid peamiseks investeeringu tegemise põhjuseks.
Samuti plaanivad ettevõtted oma investeeringuid eelkõige lähtuvalt tootmisprotsesside uuendamise vajadustest ning kulude kokkuhoiust. Nenditakse, et ettevõtted on huvitatud pakutavast saastetasude maksmise asendamise võimalusest, mille abil oleks võimalik investeerida saastetasu maksmise asemel keskkonnahoidu.
71 protsenti ettevõtetest arvas, et keskkonnatasudel ei ole Euroopa Liidu teiste riikidega võrreldes konkurentsivõimet pärssivat toimet. Küll aga toodi välja ebaõiglane konkurents kolmandate riikide, sealhulgas eelkõige Venemaa ettevõtetega, kellel ei ole selgeid keskkonnanõudeid ja keskkonnatasusid, mistõttu võib nende tootmistegevus olla saastavam ja selline olukord tagab neile olulise konkurentsieelise.
Küsitlus näitab, et ettevõtjates on vastuseisu põhjustanud keskkonnatasude pidev kasv ning järsk ja pikemalt ette planeerimata tõus. Keskkonnatasude stabiilsust ja pikaajalist prognoositavust on ettevõtete hinnangul vaja keskkonnakaitseliste investeeringute kavandamiseks.
Keskkonnatasude mõjuanalüüsis soovitavad uuringu korraldajad jätkata ökoloogilise maksureformiga, tõstes keskkonnatasusid ning langetades tööjõumaksu ja/või tulumaksu. Samuti soovitatakse kehtestada tasumäärad ettevaatavalt kuni kümneks aastaks ning jätkata iga-aastast keskkonnatasude tõstmist vähemalt viie protsendi või tarbijahinnaindeksi tõusu võrra.
Ennaktempos tuleks uuringu põhjal tõsta keskkonnatasusid valdkondades, kus keskkonnakasutus jätkuvalt kasvab (näiteks maavarade kaevandamine), kus on olemas efektiivsemaid ja vähem saastavamaid tehnoloogiad (kaevandamine, tsemenditootmine) või kui soovitakse edendada jäätmete taaskasutust, näiteks aheraine kasutamine maavarade asemel, põlevkivi poolkoksi kasutamine tsemenditootmisel. Lisaks tehakse ettepanek tõsta keskkonnatasusid ennaktempos põlevkivitööstuse valdkonnas, et vähendada selle tööstusharuga kaasnevat negatiivset keskkonnamõju.
Eestis on 2010. aasta seisuga 1691 keskkonnatasude maksjat, kellest küsitluses osales 324 ehk 19 protsenti.
Uuringu korraldasid Säästva Eesti Instituut ja SEI Tallinn koostöös Tartu ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskusega RAKE. Uuringu tellis Riigikantselei koostöös Keskkonnaministeeriumiga ja see on valminud tarkade otsuste fondi rahastamisel.
Tarkade otsuste fond loodi 2008. aastal kvaliteetsemate ja analüüsidele tuginevate otsuste soodustamiseks ning seda rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist. Analüüsid sünnivad teadusasutuste, ülikoolide, uuringufirmade, ministeeriumide või teiste riigiasutuste ning valitsusväliste partnerite koostöös.