Enamasti soovivad digitaliseerimisega jätkata need ettevõtted, kes on saavutanud üle 20-protsendilise digitaliseerituse taseme ning kel on võimalik veel protsesse digitaliseerida, selgus uuringust.
Sektorite üleselt nähakse enim tõhustamise võimalusi uute tarkvara- või tehnoloogiliste lahenduste abil tootmisprotsessides, laoarvestuses, juhtimises ning tellimuste vastuvõtmise ja väljastuse protsessis.
Ettevõtted, kes ei plaani järgneva kahe aasta jooksul tegeleda digitaliseerimisega, tõid uuringus peamise põhjusena välja vajaduse puudumise. Enim ei pea digitaliseerimist vajalikuks mikroettevõtted. Nendest ettevõtetest 26 protsenti ütleb, et rohkem pole võimalik digitaliseerida ning 16 protsenti toob välja, et põhjus peitub laenu saamise taga, mis on enam esinenud vastuseks puidu- ja mööblitööstuses.
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (edaspidi ka EAS) ettevõtluse keskuse strateegia ja tootearenduse juht Inge Laas ütles pressiteate vahendusel, et koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga (edaspidi ka MKM) on valmimas ka digitaalsete tehnoloogiate soetamiseks uus toetus. "See on jätk digidiagnostika meetmele ning kõigi eelduste kohaselt saab toetust taotleda juba järgneva poolaasta jooksul," ütles Laas. Ettevõtetel on investeerimistoetuse abil võimalik katta kuni 50 protsenti abikõlbulikest kuludest kuni 200 000 euro suuruses mahus. Oluliseks eelduseks toetuse saamiseks on ettevõttes eelnevalt teostatud digidiagnostika, mis võib olla läbiviidud nii EAS-i poolt pakutava digidiagnostika toetuse abiga või täies ulatuses ettevõtte ressurssidega.
Eesti tööstusettevõtete tootmisprotsesside juhtimise digitaliseerimist käsitleva uuringu tellis Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ja viis läbi uuringufirma Rait Faktum-Ariko. Jaanuaris korraldatud uuringus osales 300 ettevõtet üle kogu Eesti.
