Lisaks Marko Lastikule soovib kokkuleppemenetlust ka tema vend Erki Lastik ning Alar Anton. Süüdistatavad FL Transport OÜ, Canderos Assets OÜ, OÜ ALMIC, Jan Tomson ja OÜ Jan Tomson Disain soovivad kriminaalasja lõpetamist oportuniteediga ning Triin Lastik tahab süüasja lahendamistlühimenetluses ning Freselle Customs & Logistics OÜ soovib jätkata üldmenetluses.

Kuna tegemist on Euroopa prokuratuuri kohtuasjaga, siis peab Eesti prokuratuur saama Euroopast loa muudatusteks menetluses.

Kohus määras uue istungi 20. septembrile.

Marko Lastik ja tema vend Erki Lastik said süüdistuse pettuse teel soodustuse saamises ning FL Transport sama süüdistuse juriidilise isikuna. Kuritegudes kaasaaitamises said süüdistuse Freselle Customs & Logistics OÜ, OÜ Almic ja selle esindaja Alar Anton, Marko Lastiku abikaasa Triin Lastik, perekond Lastikute valdusfirma Canderos Assets OÜ, OÜ Jan Tomson Disain ning selle omanik Jan Tomson. 

Postimees kirjutas juba mullu veebruaris, et Euroopa prokuratuur võttis luubi alla Lastiku kahtlase skeemi EAS-ilt toetusraha saamiseks. Nimelt taotles Lastiku firma GTS Express, hilisem FL Transport EAS-ilt üle 230 000 euro toetust, et enda väitel viia logistikaäri uute tootearendustega globaalselt uuele tasemele. 2018. aasta märtsis esitatud taotluses oli jutt ilus – ettevõtte käive ja kasum väidetavalt kosusid, sihikul olid Euroopa Liidu, Hiina, India, USA, Suurbritannia ja Venemaa turud, puhaskasumi kasvuks prognoositi 50 protsenti aastas.

Tegelikult oli 2017. aasta lõpuks seis GTS Expressis nii hapu, et ka firma omakapital oli miinuses. EAS jäi siiski Lastiku juttu uskuma ja määras GTS Expressile toote või teenuse arendustegevuseks toetust 235 439,55 eurot ning teenuse müügi- ja turundustegevuse arendamiseks ja läbiviimiseks veel 91 489,50 eurot, kirjutas Postimees. 

Kurioossel kombel maalis ilmeka pildi sellest, kui hoogsalt Lastik raha küsides EASile valetas, tema firma ise. Nimelt laekus 2019. aasta jaanuaris Harju maakohtu postkasti GTS Expressi, selleks ajaks FL Transpordiks nimetatud firma pankrotiavaldus, millele oli alla kirjutanud toonaseks ainsana firma juhatusse jäänud Marko Lastiku vend Erki Lastik. Marko Lastik ise oli FL Transpordi tolmu jalgadelt pühkinud 2018. aasta augustis. 

Pankrotiavalduses tunnistas ettevõte, et Vene turu ärakukkumise tõttu oldi juba viimased paar aastat küliti maas ning eriti hulluks muutus ettevõtte olukord 2018. aastal – samal aastal, kui EASilt raha küsiti. Lastiku jutule kirjutas hiljem kõhklematult alla ka ettevõtte majandusliku seisuga tutvunud pankrotihaldur.

Sügavalt makseraskustes firma kasseeris EASilt 2018. aasta augustis 58 709 eurot toetusraha ja sama aasta novembris, napilt kaks kuud enne pankrotiavalduse esitamist veel 118 093 eurot. Kuid veel enne seda oli vaja EASile näidata, et käib hoogne tootearendus. Alltöövõtjaid oli kaks: IT-arendaja Almic OÜ ja disainile keskendunud Jan Tomson Disain OÜ. Just nende osalusega hakkaski hoogne arvemäng, mida eksperdid nimetavad ka raharingiks, kirjutas Postimees.  

Nimelt kandis Lastikuga seotud firma esmalt käibevahendeid FL Transpordile. See kandis sisuliselt sama summa edasi alltöövõtjatele, Almicule ja Jan Tomson Disainile. Peagi kandis Lastikuga seotud teine firma samas suurusjärgus summad tagasi FL Transpordile, kes siis omakorda tagastas raha algselt arvelduskrediidina raha andnud Lastiku esimesele firmale. Raharingi korrati ja kõik sama päeva jooksul. Tulemus oli see, et FL Transpordil olid tekkinud maksed väidetavatele alltöövõtjatele, mida sai EASile näidata toetuskõlblike kuludena.

Kui aga FL Transpordi suhtes algas pankrotimenetlus, ei vaevunud Lastik EASi sellest isegi mitte teavitama, sellest sai lahke rahastaja ise teada juhusliku monitooringu käigus Riigi Teatajas avaldatud kandest.

Kui EAS sai teada FL Transpordi pankrotimenetlusest, tegi ta selle peale toetuse osalise tagasinõudmise otsuse. Nimelt leidis EAS, et FL Transport on siiski lubatud tegevusi arendama hakanud ning firmal tuleb väljamakstud toetusrahast tagastada vaid 25 protsenti ehk 44 200 eurot. Siiski jäi ka see summa EASile saamata, kuna Lastik lahendas pankroti kompromissiga, mille järgi pidi tema firma hüvitama võlausaldajatele vaid 2,5 protsenti nõuetest. Nii saigi EAS tagasi vaid 1105 eurot.

Mullu veebruaris, kui Postimees artikli avaldas, kinnitasid süüasja osalised, et pole seadust rikkunud.