"1. jaanuarist on hinnatõus vastavalt väljaandjate esitatud mahtude languse prognoosile 8,7 protsenti, selgitas Eesti Posti pressiesindaja Kaja Sepp. «Loomulikult on väljaandjad sellega kursis, vastav kokkulepe sai sõlmitud novembris,» lisas Sepp.

Ehk siis selle otsuseni jõuti läbirääkimistega Eesti Posti, kirjastajate ja meediaettevõtete liidu vahel. 

Sepp märkis, et perioodika kanne on tagatud vastavalt seadusest tulenevale kohustusele kuuel päeval nädalas üks kord päevas.

Eesti Post kindlasti ei saa ega taha väljaandjatele öelda, kui mitu päeva nädalas ükski väljaanne ilmub, meie kanname ikka vastavalt lehtede ilmumispäevadele,

märkis Sepp. 

Eesti meediaettevõtete liidu tegevdirektor Merle Viirmaa-Treifeldt selgitas Postimehele, et meedialiit on pidanud Omnivaga pikki läbirääkimisi ja 2021. aasta hinnapakkumist võib suures plaanis Viirmaa-Treifeldti sõnul pidada kompromissiks. «Kojukande hind kirjastajatele sõltub uuest aastast kojukande mahtudest võrreldes eelmise perioodiga,» lisas ta. 

Pikemat perioodi puudutavad läbirääkimised on meedialiidul veel Omnivaga pooleli. «Me palume külmutada perioodika kojukandehinnad viieks aastaks tänasel tasemel,» selgitas ta plaane. Külmutamiseks on aga mitmeid võimalusi. Näiteks maakojukande dotatsiooni tõstmine riigi poolt. «Näeme koostöös Eesti Postiga ka mitmeid kokkuhoiumeetmeid ja kojukande protsessi efektiivsemaks muutmise võimalusi, töötame nende kallal aktiivselt,» ütles ta. 

Meedialiit on pöördunud ka riigi poole, kuna pikas plaanis nähakse, et postivõrgu ja perioodika kojukandesüsteemi säilitamine on võimalik vaid riigi ja kirjastajate ühisel panustamisel. «Loodame, et tekib selge riigi ja Eesti Posti vaheline kokkuleppe, mis katab riigipoolse jätkuva investeeringu lisaks universaalpostiteenusele ka perioodika kojukande osas,» täiendas Viirmaa-Treifeldt. 

Meedialiidu nägemuses on ajalehed sisenenud 5-10-aastasesse üleminekuperioodi paberlehtedest digiväljanneteks. Sellel ajal on Eesti Posti maapiirkondade kandevõrgu säilimine praegusel kujul äärmiselt oluline nii riigile, kodanikele kui ajalehekirjastajatele, leiab meedialiit. «90 protsenti meie maakonnalehtede lugejatest ei loe veebiväljandeid. Tänasel päeval ei ole veel tõsiseltvõetavat innovaatilist lahendust, mis võiks paberlehte asendada,» selgitas Viirmaa-Treifeldt.

Ta ütles, et on kindel, et see kindlasti tuleb, kuid üleminekuaeg on vaja üle elada. «Me ei eelda, et riik jääb pabermeediat toetama igavesti,» lisas ta. 

Viirmaa-Treifeldt toonitas, et paberlehtede väljaandmine ei ole meediamajadele ja ka üksikute maakonnalehtede kirjastajatele juba täna kasumlik. «Kuid see on vajalik, et säilitada kõigi lugejarühmade võrdne informeeritus ja kaasatus ühiskonnas,» lausus ta. 

Ta lisas, et kindlasti on kõige suurema surve all Eesti Posti kojukandepiirkonnas asuvad maakondlikud ajalehed, kavandatav kojukande hinnatõus järgmistel aastatel viiks mitmed väljaanded sundlõpetamiseni.