Sotsiaalmaksu määr langeb järgmisel aastal varasemate kokkulepete alusel 32,5%, mis vähendab eelarvelaekumist 40,7 miljonit eurot. Lisaks tõstab valitsus maksuvaba tulu 170 eurolt 180 euroni kuus.
Samuti saavad järgmisel aastal taotleda madalapalgaliste tagasimakset täiskasvanud, kes on töötanud tänavu täistööajaga vähemalt kuus kuud ja kelle tulu jääb aastas alla 7782 euro ehk 649 euro kuus. Selliseid inimesi peaks olema umbes 100 000.
Valitsuse kommunikatsioonibüroo teatel seab 2017.–2020. aastate riigi eelarvestrateegia eesmärgiks veel tugevdada julgeolekut ja ära teha mitu seisma jäänud suurprojekti ning -reformi.
„Järgmise nelja aasta riigi eelarvestrateegia idee on eelkõige ära teha mitmed riigile olulised ja pikalt planeeritud projektid – haldusreform, kaasaegse idapiiri rajamine ja neljarealise Tallinn-Tartu maantee ehitamine Mäoni,“ ütles peaminister Taavi Rõivas pressiteate vahendusel. „Oluline on, et meie eelarve on tasakaalus.“
Valitsuse prioriteetidesse otsustati 2017. aastal täiendavalt investeerida 44,4 miljonit eurot. Koalitsioonileppega seotud suuremate eesmärkide saavutamiseks otsustati anda järgmiseks neljaks aastaks 155,5 miljonit eurot.
Julgeolekuprioriteedi osas otsustas valitsus, et ka järgnevatel aastatel hoitakse Eesti kaitsekulutuste taset vähemalt 2% SKP-st. Lisaks eraldatakse liitlaste sõjalise kohaloleku tagamiseks järgmisel neljal aastal kokku 22 miljonit eurot ning kaasaegse idapiiri välja ehitamiseks kokku 70 miljonit.
Teaduse rahastamist on 2017. aastaks kavas suurendada 0,86 %-ni SKP-st. Lisaks panustatakse teadus- ja arendustegevusse Euroopa Liidu (EL) vahenditest perioodil 2014–2020 kokku üle 600 miljoni euro Eesti majandusarengu hoogustamiseks.
2018. aastal alustatakse Tartu maantee Kose-Mäo lõigu neljarealiseks ehitamist, tee valmib 2022. aastaks. Rail Balticu raudtee projektile suunatakse koos eurorahadega 2017. aastaks 49,3 miljonit eurot, mis läheb trassi, viaduktide ja teede projekteerimistöödele.
Põllumeestele eraldab valitsus 2017. aastal erakorralisteks toetuseks 4,6 miljonit eurot, mis on eelkõige mõeldud raskustes piimatootjatele. Lisaks panustatakse põllumeeste toetamiseks EL-i vahenditest 2017. aastal umbes 305 miljonit eurot ning perioodil 2017–2020 üle 1 miljardi euro. Eesti põllumajandussaaduste ja toidu ekspordi edendamiseks igal aastal aga antakse täiendavalt 200 000 eurot.
Riigi- ja haldusreformi edukaks läbiviimiseks planeerib valitsus järgmiseks kolmeks aastaks 65 miljonit eurot ühinemistoetusteks. Haldusreformi järgselt suurendatakse omavalitsuste tugevdamiseks ja ääremaastumise vältimiseks nende tulubaasi 2019. aastal 15 miljoni ja 2020. aastal 25 miljoni euro võrra.
Õpetajate, kultuuri-, siseturvalisuse- ja sotsiaaltöötajate palgafond kasvab järgmisel aastal 2%. Lisaks saab iga ministeerium tõsta palka oma sisemise efektiivsuse arvelt.
Vähekindlustatud inimeste toetamiseks eraldab valitsus asenduskodu teenuse ja hooldusperede toetuseks 1 miljon eurot.
Täiendavalt otsustas valitsusliit suurendada Arvo Pärdi Keskuse Sihtasutuse tegevustoetust järgneval neljal aastal kokku 100 000 euro võrra, lisaks varem eraldatud 300 000 eurole. Eesti keele algõppesse panustatakse järgnevatel aastatel 198 000 eurot.
Spordialaliitusid toetatakse lisaks olemasolevale 1,5 miljoni euro ulatuses ning Eesti Rahvusringhäälingu programmide arengu ja konkurentsivõime kindlustamiseks eraldati lisaks olemasolevale 400 000 eurot.
Ka varem valitsuses heakskiidu saanud raskeveokite teekasutustasu on üks riigi eelarvestrateegia tuluallikas. Valitsus tahab kehtestada raskeveokitele teekasutustasu, mida on kavas võtta raskeveokitelt teede kasutamise eest ajapõhiselt. Seni oli Eesti ainus Euroopa Liidu liikmesriik Soome kõrval, kus polnud Euroopa Liidu direktiivi kohast teede kasutamise tasu raskeveokitele.
Riigi eelarvestrateegia on aluseks 2017. aasta riigieelarve koostamisele.
