„Regionaalsed arengud on kahtlemata olulised, ent riigieelarve olukord sunnib paljusid plaane paraku edasi lükkama ja riigimajade omi on võimalik tulevikku lükata valutumalt. Teenused ei tohi kannatada, aga töökeskkond kannatab oodata,“ rääkis rahandusminister Jürgen Ligi.
See tähendab, et uusi lepinguid projektidele praegu ei sõlmita. Viimatise valmis projektina on renoveeritud Paide riigimaja, samuti liigutakse edasi Võru hoonega, mis on plaanis tänapäevastele tingimustele vastavaks rekonstrueerida 2027. aastaks.
Riigimajad täidavad oma funktsiooni
Halduspoliitika asekantsleri Kaur Kajaki sõnul tehakse protsessi paus. Tema hinnangul täidavad riigimajad üldjuhul neile pandud funktsiooni – kohalike inimeste jaoks asuvad avalikud teenused ühes kohas, hooned on ligipääsetavad, töökeskkond moodne, samuti on tõhusam ühe katuse all paiknevate asutuste koostöö. Samas on osa asutusi oma teenindusvõrku ja -kanaleid üle vaatamas, mistõttu on mõistlik senised plaanid üle hinnata.
„Riigimajade kontseptsioon valmis aastal 2018, enne koroona aastaid ja suuremaid kärpeid. Nüüd, mil mitu maja on tööle hakanud, vaatame sisse, kuidas läinud on, kui palju pinnakasutust on suudetud vähendada ning millised on tulevikuvajadused,“ ütles Kajak.
Tänapäevased riigimajad tegutsevad Paides, Jõgeval, Raplas, Valgas, Rakveres ja Pärnus, lisaks on ettevalmistamisel Võru hoone renoveerimine. Edasi lükkub Kärdla maja ehitus ning hoonete riigimajadeks rekonstrueerimine Kuressaares, Haapsalus, Jõhvis, Viljandis ja Põlvas.
Vabariigi Valitsus kiitis riigimajade kontseptsiooni heaks 2018. aastal eesmärgiga tuua riigiteenused ühtsete teeninduskeskustena maakondadesse, teha asutuste koostööd lihtsamaks ning saavutada kokkuhoidu tööpindadelt ja halduskuludelt. Plaaniti rajada kokku kaheksateist riigimaja kolmeteistkümnesse Eesti linna.
