„Nüüd, kus valimiskampaania on alanud, on parim aeg võimule pürgijatele meelde tuletada, kes täidavad põhiliselt riigikassat – need ei ole suurettevõtjad ega struktuurifondid, need on väikeettevõtjad maksude näol,“ kommenteeris EVEA asutaja ja asepresident Marina Kaas.
Seepärast on Kaasi sõnul ka ülioluline „väikeettevõtjate tervis“, mis tuleneb sellest, kui stabiilne ja soodne on majanduskeskkond, et maksukoormus väheneks ning regulatsioonid oleksid asjakohased ja elu edasiviivad, väikeettevõtlust ning ettevõtlikkust toetavad ja minimaalselt koormavad.
EVEA taotleb, et iga uus või muudetav õigusakt peab kohustuslikus korras läbima „VKE testi“ (VKE-väikesed ja keskmised ettevõtted), mille käigus analüüsitakse põhjalikult selle potentsiaalset kahjustavat mõju väike- ja keskmistele ettevõtetele. Testi metoodika töötas välja EVEA juba mõne aasta eest lähtuvalt parimatest Euroopa Liidu praktikatest, mis aga ootab siiani riigipoolset rakendamist.
EVEA toonitab, et Eesti vajab oma väikeettevõtluspoliitikat, mis oleks suunatud mikro– ja väikeettevõtete spetsiifiliste vajaduste ja kitsaskohtade lahendamisele. Lihtsalt suurte ja väikeste võrdne kohtlemine ei vähenda ebavõrdsust. Memorandumis tõstetakse ka vajadust pöörata riigi tähelepanu naisettevõtlusele.
Olulisel kohal on memorandumis ka tööturupoliitika, mis peab tagama, et leeveneks tööjõunappus, ja et maapiirkondade inimesed saaksid soovi korral teha tööd kodu lähedal ning Eesti kohalik tööjõuressurss oleks maksimaalselt kasutatud ja motiveeritud. Maaelupoliitikas soovib EVEA panustada ökömajandusele ja kasvuvõimeliste mittepõllumajanduslike ettevõtete arendamisele maapiirkonnas. „Inimeste, ettevõtluse ja kapitali tagasitoomine maapiirkonda peab olema riigi keskne arengustrateegia,“ toonitas Kaas.
„Vähem oluline ei ole ka see, et ettevõtja asjaajamine riigiga oleks lihtne, kiire ja vastastikku lugupidav, ettevõtja õigused kaitstud, kohtute töö kiire ning riigilõivud kulupõhised,“ lisas ta.
