Lisaks näeb arengukava ette energiakasutuse efektiivsuse suurendamise, taastuvenergia osakaalu kasvatamise Eesti energiavarustuses, tarneallikate mitmekesistamise gaasiturul ja tarbijate elektrikatkestuse vähendamine, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Energiakasutuse efektiivsuse suurendamisel tuleb arengukava järgi keskenduda hoonete rekonstrueerimisele energiatõhusaks ning kaasajastada tänavavalgustust ja kaugküttemajandust. Taastuvenergia arendamisel on kavas jätkata seniseid tegevusi aastani 2030 eesmärgiga saavutada aastaks 2030 taastuvenergia osakaaluks elektri lõpptarbimisel 50 protsenti ja kaugküttemajanduses 80%.
Nende osakaalude saavutamisel peab suurima panuse andma energiaturg, see tähendab maksukeskkond, energiaturu regulatsioon ja kasvuhoonegaaside õhkupaiskamise hind peavad aitama kaasa taastuvenergia investeeringutele. Riiklik subsideerimine taastuvenergia sektoris peab vähenema miinimumini.
Energiasäästu ja -tõhususe saavutamiseks panustab arengukava elamu- ja soojusmajandusse eelkõige toetuste abil, toetades olemasoleva hoonefondi rekonstrueerimist ning liginullenergiahoonete rajamist, samuti soovib majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) muuta transpordis maksusüsteemi. Suurenema peab hoonete energiatõhusus: väikeelamutest vähemalt 40% peab olema C- või D-klassis ja kortermajadest 50% C-energiatõhususklassis.
Eesmärkide saavutamiseks plaanib aastail 2017–2020 toetada elamute energiatõhusaks renoveerimist 108,7 miljonit euroga; kokku suunab riik energiamajanduse arendamisesse neil aastail 363 miljonit eurot peamiselt Euroopa Liidu struktuurifondide vahendeid.
Suurematest valdkondadest suunab riik veel energiasäästuks tööstuses ja tänavavalgustuses 105,6 miljonit eurot, avaliku sektori hoonete rekonstrueerimisele 48,9 miljonit eurot, soojamajanduse kaasajastamisele 63,3 miljonit ja alternatiivsete energiaallikate kasutuselevõtuks transpordis 31,3 miljonit eurot.
Põlevkivi energiasisaldusest peab olema arengukava alusel kasulikult kätte saadud 60% energiast ning 80% soojusest peab olema toodetud taastuvate energiaallikate baasil. Põlevkivist elektritootmine ENMAK-i eesmärkide järgi väheneb ja suureneb põlevkiviõli tootmine ning selle saavutamiseks näeb arengukava ette investeeringuid soosiva maksukeskkonna arendamise vajadust. Õlitootmise kõrvalprodukte kasutatakse siiski elektritootmiseks.
Uusi elektritootmise võimsusi rajatakse arengukava plaanide kohaselt lähtuvalt elektrituru tingimustest, kus riigi sekkumine toimub vaid elektri tootmise võimekuse kriteeriumi täitmiseks või uute innovaatiliste tehnoloogiate turuleaitamiseks.
Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine energiasektoris moodustab aastaks 2030 vähemalt 70% aastaga 1990 võrreldes ning aastaks 2050 on reaalne saavutada kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine enam kui 80%.
Samuti seab arengukava eesmärgiks, et suurima tarneallika osakaal gaasiturul ei tohi aastal 2030 olla üle 70% ning suurima gaasimüüja osakaal üle 32%. Lisaks soovib MKM saavutada olukorra, kus jaotusvõrgus ei ületa katkestuste keskmine kestus tarbimiskoha kohta 90 minutit aastas.
Varustuskindluse seisukohalt on olulised projektid Eesti elektrisüsteemi viimine Euroopa Liidus juhitud sagedusalasse ehk desünkroniseerimine Venemaa energiasüsteemist ja sünkroniseerimine Euroopa Liidu energiasüsteemiga ja gaasiühenduste arendamine.
Arengukava näeb ka ette elektrikatkestuste vähendamise. Arengukava kohaselt peaksid aastaks 2030 tarbijad puutuma elektrikatkestustega kokku kaks kuni kolm korda harvem, kui täna.
Arengukava on koostatud silmas pidades kliimamuutuste raamkonventsiooni Pariisi kokkuleppe ratifitseerimise seadust. Arengukavas ette nähtud tegevused aitavad täita kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärke. Tõsisemaks väljakutseks selles vallas on transpordisektor, kus kütuste kasutamine ei tohiks enam kasvada.
Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist Eestis mõjutab enim põlevkivisektor. Põlevkivisektori arengut mõjutavad elektri hind regioonis, nafta hind maailmaturul ja süsinikdioksiidi kvootide hind, kui nendest tulenevad signaalid on investeeringuid soosivad, ei ole põlevkivisektoris kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine suur probleem.
Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020 kinnitati riigikogus juunis 2009.
