Lõpliku
heakskiidu saavad lepingud 20. juunil Brüsselis toimuval Euroopa Liidu
majandus-ja rahandusministrite nõukogu (ECOFIN ) koosolekul. Euroopa
Liidu riigipead või valitsusjuhid kirjutavad EFSFi raamlepingu muutmise
lepingule ja ESMi asutamislepingule alla 24. juunil toimuval Euroopa
Ülemkogul.
Riigikogu teeb otsuse EFSFi
garantiikohustuse võtmise ja ESMi lepingu ratifitseerimise kohta
eelseisval sügisel. Eesti liitumine EFSFiga jõustub siis kui Riigikogu
on garantii andmise heaks kiitnud ning seda on teinud ka teised selle
osalised ehk tõenäoliselt alates 2012. aastast.
„Meie
garantii tähendab panust Euroopa majanduse stabiilsusse ning abi oma
liitlastele. Me ei anna mitte raha oma sõprade ülalpidamiseks, vaid
sisuliselt aega, et nad saaksid oma riiki reformida ja rahanduse korda
seada,“ ütles rahandusminister Jürgen Ligi.
EFSF
annab hätta sattunud riikidele laenu rangetel majanduspoliitilistel
tingimustel, mille täitmist kvartaalselt hinnatakse. Kui tingimusi pole
täidetud, siis järgmist laenuosa väljamakset ei tehta. EFSF laenab
toetuslaenude andmiseks vajaliku raha finantsturgudelt ning nende
laenude tagatiseks on euroala riikide poolt välja antud garantiid.
Lisaks Euroopa Liidu riikidele osaleb toetusprogrammides nii rahastamise
kui ka oskusteabega Rahvusvaheline Valuutafond (IMF).
Eesti
osaleb tõenäoliselt rahastamise garanteerimisel 2012-2013, mil EFSF
plaanib laenata ca 20 miljardit eurot, mille mõju meile on garantiina
120 miljonit eurot ja võlakoormusele kuni laenude tagasilaekumiseni 75
miljonit eurot.
Fondiga liitudes teeb Eesti 48 000
euro suuruse sissemakse aktsiakapitali ning võtab endale kohustuse
garanteerida EFSFi võlakohustuste põhisummat maksimaalselt 1,995
miljardit euro ulatuses.
Tänaseks on EFSF laenu
andnud Portugalile ja Iirimaale. EFSFi väljamaksed 2011-2013 Iirimaale
ja Portugalile on kokku 43,7 miljardit eurot ning laenud 2011-2013
turult kokku on 52,6 miljardit eurot.
Kreeka
EFSFist laenu ei ole saanud. Kreeka laenumehhanism põhineb Kreeka ja
euroalasse 2010.a. mai seisuga kuulunud liikmesriikide kahepoolsetel
laenudel. Eesti praeguses Kreeka toetusprogrammis ei osale.
EFSF
lõpetab aktiivse tegevuse 2013. aastal, mil tema ülesanded võtab üle
Euroopa Stabiilsusmehhanism (ESM). ESM on Euroopa Liidu asutamislepingu
alusel loodav organisatsioon, mille omanikud on euroala liikmesriigid.
ESMi
väljaantavate laenude kogumaht ei ületa 500 miljardit eurot. ESMi
sissemakstava kapitali suurus on kokku 80 miljardit eurot ning see
makstakse euroalariikide poolt sisse võrdsetes osades viie aasta jooksul
alates 2013. aastast.
Eesti maksab viie aasta jooksul (2013-2017) ESMi osalusena kokku 148,8 miljonit eurot.
Lisainfo:
Euroopa stabiilsusmehhanisme ning abipakette tutvustav veebilehekülg.
