Pean siiski tunnistama, et selline käsitlus on pisut ühekülgne. Elektrienergia hinda mõjutavad omavahelises suhtes mitmed tegurid. Elektritootmisse investeerimiskindlust pakuvad tootjatele mitmed abinõud, mille väljatöötamisel on oluline roll ka võrguettevõtetel nagu Elering.
Euroopa Komisjoni poolt läinud aasta alguses avaldatud teatis, mis käsitles energiahindasid ja kulusid Euroopas (COM(2014) 21 /2), analüüsis pikaajalisi trende energiaturgudel. Elektrienergia hinna kujunemist mõjutavad erinevad tegurid. Raport leidis, et ajavahemikul 2008-2012 langenud elektrienergia hulgihindade põhjusteks on EL sammud, mis tänu turgude suuremale integratsioonile on suurendanud konkurentsi; elektri tootjate ja võrguettevõtete eraldamine; EL CO2 heitmeühikute hinnalangus ja madala kulubaasiga energiavõimsuste lisandumine (peamiselt taastuvenergia).
Komisjoni kvartaalsed energiaturgude raportid nimetavad elektrihindade langustrendi põhjusteks ka madalat elektrinõudlust, energia säästlikumat tarbimist, langenud kivisöe ja naftahindasid ning keskmisest soojemaid talvi. Põhjamaades on hinnalanguses olulist rolli mänginud lisaks head veeolud, mis on aidanud hüdroenergia tootmist suurendada, ning keskmisest paremad tuuleolud. Tulenevalt elektrihinna kujunemise loogikast, suruvad just madalate muutuvkuludega elektrivõimsused kallimaid turult, olles seeläbi üheks teguriks elektrihinna alandamisel. Seetõttu on tarbijatel ka tulevikus põhjust rõõmu tunda taastuvenergia tootmisvõimsuste lisandumisest. Euroopa Komisjoni hinnangul on tarbija võit odavamast elektrienergia börsihinnast enamasti suurem kui makstav taastuvenergia subsiidium.
Võimsustasud vaid suurendavad tarbijate kulusid
Iseenest nõustun Taavi Veskimäe seisukohaga, et riigipõhiste toetusmehhanismide juurest tuleks liikuda turupõhise energia hinna kujunemise suunas. Selle eelduseks on aga fossiilsete energiaallikate subsideerimise lõpetamine ja fossiilsete allikate ning tuumaenergia poolt tekitavate keskkonnakahjude arvestamine energiahinnas.
Võimsustasude asemel peavad aga kõigepealt rakenduma muud võimalused, mis on tarbijatele vähemkulukamad.Tarbijatele kulukate võimsustasude asemel tuleks integreerida enam energiaturge, rajada enam võrguühendusi liikmesriikide vahel, arendada välja turud elektrienergia bilansivõimsustele ning rakendada tarkasid võrke selleks, et tarbijad saaksid paindlikult reageerida elektrihinna kõikumistele.
Euroopa Komisjon näeb lahendustena näiteks tippkoormuse vähendamise meetmeid, impordi suurendamist sobivate võrguühenduste kaudu ning tarbijate lihtsamat osalemist turul. Oluline on ka suurendada läbipaistvust turul, harmoniseerida turureeglid ning luua lisaks nn energia-ainult-turgudele täiendavaid turge sageduse, pinge ning nn hädaolukordade teenustele. Selles osas on väga oluline roll kanda sellistel võrguettevõtjatel nagu Elering.
Taastuvenergia tootmisvõimsused panustavad samuti elektri varustuskindlusesse. Muutuvate taastuvenergia võimsuste nagu tuule- ja päikeseenergia integreerimine on küll väljakutse, ent paljud riigid on sellega väga edukalt hakkama saanud. Võtmelahendusteks on ennekõike elektrisüsteemi paindlikkuse suurendamine ning soodsate salvestuslahenduste rakendamine.
Ära ei maksa ka unustada, et taastuvenergiat on vaja energeetikasektori suure keskkonnamõju vähendamiseks, energiajulgeoleku suurendamiseks ning uute, perspektiivikate tehnoloogiate turule aitamiseks, mis hiljem tööd ja sissetulekut pakuvad. Toetusmeetmed on ajutised ning toetusvajadus kahanev. Ennustatakse, et järgmisel kümnendil toetusvajadus paljudel taastuvenergialahendustel puudub sootuks.
Kokkuvõtteks, taastuvenergia osakaalu kasvust võidab ühiskond tänu keskkonnasaaste vähendamisele, kodumaiste energiaallikate kasutamisele, uute tehnoloogiate rakendamisele ning positiivsele mõjule majandusele. Väljakutsed, mis tekivad taastuvenergia integreerimisel elektrisüsteemi, on ületatavad. Võrguettevõtted nagu Elering aitavad tootjatele pakkuda investeerimiskindlust. Energiatarbijad ei vaja võimsustasu näol täiendavat maksu lisaks toetustele, mida musta energia tootjad varjatult saavad, vaid lahendus on ühtsem Euroopa energiaturg.
Rene Tammist,
juhataja,
