Praegune langustrend on üsna analoogiline aastatagusega, mis algas 2010. aasta aprilli lõpus. Ka põhjused, mis tegid investorid murelikuks, olid suuremalt jaolt samad, mis praegugi - Euroopa lõunariikide võlakriis, mure maailma majanduskasvu jätkusuutlikkuse pärast ning USA majanduse nõrkus.

Ehkki reedene langus oli üsna dramaatiline, on mai algusest alanud langus suhteliselt tagasihoidlik, kirjutab The Wall Street Journal. Dow Jonesi tööstuskeskmine on kuue nädalaga langenud 6,7% ehk veidi üle ühe protsendi nädalas. Aasta tagasi langes Dow alates aprilli lõpust kuni juuli alguseni 14 protsenti.

Üheks põhjuseks, miks investorid võtavad eelpooltoodud riske rahulikumad on just see, et ohud pole realiseerunud, kirjutab majandusleht. Tänu Föderaalreservi stimuleerimisprogrammile, mille käigus ostab Fed tänaseni riiklikke võlakirju, tegi aktsiaturg languse kiiresti tagasi ning Dow Jonesi tööstuskeskmine kerkis selle aasta aprilli lõpuks peaaegu 13 000 punkti tasemele.

Kuna riik on juba mitmel korral appi tulnud, reageerivad investorid praegustele probleemidele vähem ärevalt. Nn “hirmuindeks” Vix, mis on S&P 500 optsioonide volatiivsusindeks, jäi eelmisel nädalal alla 20 punkti taseme; paanikaaegadel ulatub indeks 30 kuni 40 punktini.

Ehkki investorid teavad väga hästi Euroopa võlaprobleeme ning USA ja globaalse majanduskasvu aeglustumise ohtu, käituvad nad nii, nagu need probleemid oleks lahendatavad. Analüütikute hinnangul toimub USA majanduses nn pehme maandumine. Nad süüdistavad majanduskasvu aeglusttumises Jaapani maavärinat ja hiljutisest nafta hinna järsku tõusu. Analüütikute konsensliku arvamuse kohaselt hakkab majandus peagi taas kiiremini kasvama.

Meie börs on hakanud aga mingil määral stabiliseeruma. Börsiindeks OMXT langes selle aasta madalaimale tasemele 657,33 punktile 23. mail ning pärast seda on kergelt tõusnud. Eelmisel nädalal kerkis indeks 1,03 protsenti 674,11 punktini.

Suurim langeja oli 12,73 protsendiga Tallinna Vee aktsia, aga siin on tegemist tehnilise langusega, sest vahepeal fikseeriti dividendiõiguslike aktsionäride nimekiri.

Naistepesu tootja Silvano kutsub 30. juunil kokku aktsionäride koosoleku, kus teeb ettepaneku maksta dividende 5 senti aktsia kohta ning vähendada aktsia nimiväärtust 10 sendi võrra. Varem oli ettevõte otsustanud vähendada aktsia nimiväärtust 14 senti, mis tähendab, et ettevõte maksab sel aastal aktsionäridele tagasi kokku 29 senti aktsia kohta. Investorid jäid uudise suhtes suhteliselt külmaks, sest aktsia hind kerkis nädalaga 2,5 protsenti 3,229 euroni.

Ka Merko Ehitus teatas eelmisel nädalal aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumisest, aga erinevalt Silvanost ja veel mitmest ettevõttest teeb ettepaneku hoopis aktsiakapitali suurendamiseks nii, et aktsiate arvestuslikuks vääruseks saab 0,67797 eurot. Praegu on aktsiate nimiväärtus 10 krooni ehk 0,63912 eurot.

Huvitav, et Merko aktsiakapitali suurendamine ei pälvinud ajakirjanduses mitte mingit tähelepanu. Koosolekule esitatud küsimustes pälvis ainsana tähelepanu ettepanek tuua ettevõtte nõukogusse tagasi Merko Ehituse suuromanik Toomas Annus. Minu arvates on tegemist mõistliku otsusega, sest enam kui 50% aktsiate omanikuna oli tal kindlasti oluline mõju Merkos tehtavatele otsustele ka ilma ametiposti omamata. Annuse naasmisega nõukogu liikmeks muutub ettevõtte tegevus läbipaistvamaks.