"Eesti alkoholitootjad ja maaletoojad mõistavad riigi vajadust fiskaalpoliitilistel põhjustel makse tõsta, kuid soovime, et see oleks mõistlik ja järkjärguline protsess," märkis liidu esindaja Janek Kalvi pöördumises rahandusminister Mart Võrklaevale.
Uus võimuliit on koalitsiooniprogrammis kokku leppinud jätkata pahede ja tervisealase riskikäitumise maksustamist, vältides samal ajal piirikaubanduse teket. Liidule teadaolevalt on valitsuse plaan tõsta alkoholiaktsiisi määra nelja aasta jooksul igal aastal 5 protsenti. Alkoholikäitlejate hinnangul on see muutus liiga järsk ja selle rakendamine nii lühikese aja jooksul tooks kaasa riske seoses alkoholi kaubandusega, eeskätt lõunapiiril.
"Kui 5-protsendiline maksutõus võib tunduda eraldivõetuna väike, siis neli aastat järjepidevalt aktsiisimäärasid tõstes on selle maksuotsuse kumulatiivne mõju meie regionaalsele konkurentsivõimele väga suur. Lisaks, arvestades niigi inflatsioonilist majanduskeskkonda ning planeeritavat käibemaksumäära 2-protsendist kallinemist usume, et mõistlikum on alkoholi aktsiise tõsta korraga 3 protsenti ning seda üle aasta," ütles Kalvi ja lisas, et üleaastane 3-protsendiline aktsiisitõus võimaldaks kasvatada maksulaekumisi, riskimata piirikaubanduse hoogustumisega.
Samuti teeb liit ettepaneku vältida aktsiiside tõstmist vahetult aasta algusest ehk 1. jaanuarist 2024. "Aasta lõpp on alkoholitootjatele ja turustajatele kõrghooaeg. Vahetult aasta alguses aktsiise tõstes leiab turul aset suurem alkoholi ettevarumine detsembrikuus. Kui ettevarumine langeb kokku aastalõpu müükidega toob see kaasa järsult väheneva tootmisvajaduse esimeses kvartalis, mis omakorda tingib töötajate sundpuhkuseid ja muid tagajärgi, mida oleks võimalik teistsuguse aktsiisitõusu ajastamisega vältida," selgitas liidu esindaja. Sellest tulenevalt teeb liit ettepaneku, et aktsiisitõus leiaks aset kõige varem 1. märtsist 2024.
Lisaks palub Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liit, et valitsus kavandaks aktsiisitõusu erinevatele alkoholiliikidele võrdse protsendimäära võrra.
