Eesti-Jaapani maksuleping jõustub 29. septembril
Topeltmaksustamise vältimise lepinguid sõlmitakse eelkõige maksutulu jagamiseks kahe riigi vahel, info vahetamiseks ja selleks, et ettevõtjad ei peaks maksma sama tulu pealt makse kahes riigis. Lepingute eesmärk on soodustada investeeringuid lepinguriikide vahel.
Selleks piirab leping tulumakse, mida tuluallikariik teise riigi residentidele võib kehtestada. Leping võib luua maksumaksjatele riigisisese õigusega võrreldes vaid soodsamad tingimused, kuna leping riigile uusi maksustamisõigusi ei anna.
Lisaks topeltmaksustamise kõrvaldamisele on välisinvestorile oluline, et teda ei maksustataks koormavamalt kui kohalikke ettevõtjaid. Leping sätestab teatud piirides maksumaksjate võrdse kohtlemise kohustuse.
Kuna mitmes riigis tegutsemisel võivad eri riikide maksuseaduste kohaldamise tulemusena jääda maksud üldse tasumata, sätestab leping võimaluse ja kohustuse maksualase teabe vahetuseks.
Eesti ja Jaapani vaheline maksuleping reguleerib lisaks teabevahetusele ka maksuhaldurite koostööd maksude sissenõudmisel. Tekkivaid maksuvaidlusi saavad maksuhaldurid lahendada vastastikuse kokkuleppe menetluse teel. Kui kokkuleppele kahe aasta jooksul ei jõuta, lahendatakse küsimus vahekohtus.
Eesti ja Jaapani vahelise maksulepingu tekst parafeeriti 2017. aasta 16. märtsil Tokyos ja allkirjastati sama aasta 30. augustil Tallinnas.
Pärast Jaapani lepingu jõustumist on Eestil topeltmaksustamise vältimise lepinguid kokku 59 riigiga.
Ülevaade Eesti sõlmitud maksulepingutest on kättesaadav rahandusministeeriumi kodulehel: https://www.rahandusministeerium.ee/et/topeltmaksustamise-valtimise-lepingud.