Sotsiaalmaksu laekumise kasv aeglustus jaanuaris 6,7 protsendile. Detsembris kasvasid palgad aasta varasemaga võrreldes 4,3 protsenti. Kasv oli siiski eelmiste kuudega võrreldes aeglasem. Töötajate arv, kelle töötasult maksti makse, kasvas detsembris 2,4 protsenti võrreldes aasta varasemaga. Selle kiire kasvu taga on olulisel määral töötamise registri käivitumine ja sellega seotud palgatulu legaliseerimine.
Suurematest tegevusaladest on viimase kolme kuu põhjal hõive- ja palgakasvu vedajad töötlev tööstus, jaekaubandus ning tervishoid ja sotsiaalhoolekanne. Kasvu pidurdavad haldus- ja abitegevused. Ehituses on hõive suurenenud, kuid kuna lisandunud töötajate deklareeritud palk on keskmisest madalam, on palgakasv seal aeglustunud. Hõivatute languse tõttu on palga kasv keskmisest kiirem olnud avalikus halduses, hariduses ja hulgikaubanduses.
Käibemaksu laekus jaanuaris 176,7 miljonit eurot, mida on 8,7 protsenti rohkem võrreldes aastataguse ajaga. Viimaste kuude laekumine on suurenenud vaatamata sellele, et deklareeritud maksustatav käive on kahanenud, näiteks detsembris oli maksustatav käive 1,8 protsenti väiksem kui aasta varem. Laekumise kasvu selgitab fiktiivsete arvete ja sellest tulenevalt ka käibemaksutagastuste vähenemine, millele on oluliselt kaasa aidanud käibemaksu deklareerimiskohustuse muudatused (käibedeklaratsiooni lisa KMD INF). Esimeste kuude andmete põhjal saab väita, et tänu seadusemuudatusele on oluliselt paranenud maksu- ja tolliameti kontrollitöö efektiivsus ning, mis veelgi olulisem, paranenud on deklareerijate maksukuulekus.
Alkoholiaktsiisi laekumine kasvas võrreldes aasta varasemaga 41,7 protsenti. Hüppelise ning ühekordse laekumise kasvu põhjustas eelkõige kange alkoholi varude soetamine aktsiisitõusu eel. Varude suurus vastab hinnanguliselt esimese kvartali müügikogusele, mis tähendab, et soetatud varud mõjutavad tugevalt esimese poolaasta laekumisi. Varasemad alkoholi aktsiisimäärade tõstmised ei ole toonud kaasa nii suurte varude soetamist ning samuti pole viimastel aastatel varutud õlut, mille koguste kasv detsembris oli tuntav.
Hasartmängumaksu laekus jaanuaris 1,1 miljonit eurot ehk 47 protsenti vähem kui 2014. aasta alguses. Madal laekumine on ootuspärane ning põhjustatud seadusemuudatustest. 1. veebruaril hakkas kehtima mitu hasartmängumaksu laekumist mõjutavat muudatust: õnnemänguautomaatide senine inventaripõhine maksubaas asendub kahekomponendilise (inventari- ja käibepõhise) maksubaasiga. Mänguautomaatide ja -laudade maksustamismoment lükkub maksustamisperioodile eelnevast kuust sellele järgnevasse kuusse. Samuti ühtlustub kaughasartmänguna mängitavate ja tavaliste õnnemänguturniiride maksubaas. Need muudatused mõjutavad ka veebruari laekumist, vähendades seda võrreldes eelmise aastaga. Märtsis on oodata tavapäraste laekumiste taastumist.
