Riigiosalusega ettevõtete jaotatud kasumi tõttu oli juriidilise isiku tulumaksu juuli laekumine ligi 25 miljoni euro võrra suurem kui möödunud aastal. Erasektori tulumaks dividendidelt vähenes juulis ühe miljoni euro võrra, kuid võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on seitsme kuu kokkuvõttes erasektori dividendide tulumaks siiski kasvanud ligi 100 miljonit eurot. Erasektori dividendide suurenemist toetavad sel aastal mitmed maksumeetmed, eelkõige regulaarset kasumit jaotavate ettevõtete madalam maksumäär, aga ka kasumite laenuna maksuvabalt väljaviimise piiramine ning pankade avansiline tulumaks. Viimase meetme mõju tulumaksu laekumisele avaldub alates septembrist kord kvartalis.
Käibemaksu tulu oli juulis 199,6 miljonit eurot ning seda oli 7,5 protsenti enam kui möödunud aasta samal kuul. Juuli käibemaksu deklaratsioonide alusel tekkinud ettevõtete tagastusnõudeid kandus edasi järgmistesse kuudesse mullusest vähem.
Võrreldes eelmise aastaga kasvasid sel kuul maksustatavad käibed peamistes tegevusvaldkondades kokku ligi 9,2 protsenti. Tegevusaladest panustasid enim käibemaksu tasumise kasvu hulgikaubandus ning ehitus, kus on viimase kolme kuuga tasumised kasvanud mullusega võrreldes vastavalt 10,9 ja 35,5 protsenti. Ehituse kasvu on taganud rajatiste ning sealhulgas teedeehituse mahu suurenemine. Samuti on kasvule kaasa aidanud elamute ja mitteeluhoonete müügi kiire kasv. Hulgikaubanduse kasv tuleneb heast mootorikütuste hulgimüügi kasvust. Kuigi tasumised on kasvavas trendis, siis juulis on tasumiste kasv mõlemas tegevusalas aeglustunud. Lisaks eelnevale on võrreldes mullusega kasvanud Eesti-siseste tehingute lisaväärtus ehk müügi ja ostu vahe suurenemine, mis viitab üldise majandusaktiivsuse jätkuvale kasvule.
Aktsiisitulu laekus juuli eest kokku 85,8 miljonit eurot ehk 9,2 protsenti rohkem kui 2017. aasta juulis. Seitsme kuu kokkuvõttes on aktsiise laekunud 4,9 protsenti rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Alkoholiaktsiisi tulu laekus juulis 17,8 miljonit eurot ning tasumine oli 40,3 protsenti suurem kui möödunud aastal. Jooksva aasta kokkuvõttes on alkoholiaktsiisi laekunud 1,7 protsenti rohkem kui mullu. Seitsme kuuga on kange alkoholi deklareeritud kogus vähenenud minimaalselt, kuid deklareeritud õlle kogus märksa rohkem. Samas pole need võrreldavad 2017. aastaga, kuivõrd mullu suvel toimus aktsiisimäärade tõusule eelnenud väga ulatuslik varumine.
Kütuseaktsiisi tulu oli juulis 46,1 miljonit eurot. Seda on 0,4 protsenti vähem kui mullu, kuid seitsme kuu kokkuvõttes on kütuseaktsiisi laekunud 6,4 protsenti rohkem kui eelmisel aastal. Deklareeritud diislikütuse kogus on seitsme kuu kokkuvõttes 9,1 protsenti suurem kui eelmisel aastal, kuid bensiini kogus on 32,8 protsenti väiksem. Bensiini deklareeriti võrreldes eelmise aastaga vähem, kuna eelmise aasta detsembris varuti enne aktsiisitõusu oodatust suurem kogus ning varude võrra on selle aasta soetus olnud madalamal tasemel. Bensiini deklareerimine on languses ka pikaajalise trendi tõttu, mille kohaselt vähendab täiendavalt bensiini tarbimist bensiinimootoriga sõiduautode arvu langus ning bensiinimootorite järjest ökonoomsemaks muutumine.
Tubakaaktsiisi tasuti juuli eest 19,3 miljonit eurot ehk 12,4 protsenti rohkem kui möödunud aastal. Seitsme kuu kokkuvõttes on tubakaaktsiisi kokku tasutud 5 protsenti rohkem kui mullu. Poole aasta kokkuvõttes on sigarette deklareeritud 3,9 protsenti vähem kui aasta varem ning deklareerimise langus on kooskõlas oodatud tarbimise vähenemisega.
Margus Tuvikene, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik
