Oldi väga avatud, esinejatelt küsiti palju huvitavaid küsimusi, saalis valitses sõbralik ning ilmselgelt optimistlik meeleolu ja see kõik üllatas eriti seepärast, et oleme kesk kriise ning paljusid raskusi. Aitäh, hea publik, teie aitasite konverentsi õnnestumisele väga palju kaasa. Ning aitäh, et suudate olla nii elurõõmsad.
Konverentsi avaesineja oli Audiitorkogu president Märt-Martin Arengu, kes tutvustas arvestusala uuendusi ja muudatusi, muu hulgas märkis ta, et Audiitorkogu teeb hoolsat koostööd Tartu Ülikooliga, et leida juurde potentsiaalset tööjõudu. Jutuks tulid krüptovaluuta, pakendiaudit ning põhimõttelised muudatused likvideerimiste, ühinemiste ja jagunemiste alal.
E-äriregistri analüütik Kaido Vetevoog on saanud juurde uue tiitli: null-aruandluse tiimi liige. Selgituseks: mõte on võimalikult palju aruandluse tegemist lihtsustada. Juba uuendatakse äriregistri majandusaasta aruannete portaali, et anda selgem ülevaade kohustustest ja tähtaegadest. Kaido Vetevoogi ettekannet katkestasid mitmel korral küsimused publiku hulgast ning see andis tõendust sellest, et tegu oli olulise teemaga.
Raamatupidajatele tähtsaid muudatusi äriregistris tutvustas vandeaudiitor Toomas Villems, kelle ettekanne oli sujuv järg eelmisele. Villems puudutas tõsist teemat: äriregistri seadust, mis kiideti riigikogus heaks aprillis ja jõustub kolmes etapis aastatel 2023-24. Majandusaasta aruannete esitamata jätmisel rakenduvad sanktsioonid trahvist sundlõpetamiseni ning viimast võivad põhjustada päris mitmed erinevad olukorrad. Ka Villemsi ettekanne tekitas elavat huvi ning tal tuli vastata mitmele küsimusele.
Investeerimisest ja riskist ning krediidituru teravast olukorrast kõneles finantsinspektsiooni juhatuse liige Siim Tammer. Et nimetatud teemad on aktuaalsed ja laiaulatuslikud, tuli Tammeril lubada, et kõneleb neist edasi järgmisel konverentsil aasta pärast, puudutamata jäi kavas olnud teema uutest võimalikest subjektidest finantsjärelevalve all, nii et kahtlemata on aasta pärast toimuval konverentsil juba hea eelreklaam olemas.
Maksusuundumused järgmiseks aastaks tekitavad alati põhjendatult suurt huvi. Rahandusministeeriumi finants- ja maksupoliitika asekantsler Evelyn Liivamägi ei petnud publiku lootust ning võttis kõneks mitmesugused muudatused, sealhulgas pensionäride ja üldise maksuvaba tulu, aktsiisitõusude edasilükkamise, täiendava aruandluskohustuse platvormidele. Liivamägi kõneles ka ülemaailmsest minimaalsest tulumaksust.
Põneva ettekandega esines vandeadvokaat Jaak Siim Cuesta Advokaadibüroost, kes puutub sageli kokku olukorraga, kus maksuhaldur kirjutab või helistab ettevõttesse ning nõuab dokumente. Kas neid aga peab alati esitama, ja kui, siis mis ulatuses, ning missugused võivad olla selle tagajärjed? Ettekande lõpuks jagas Siim mitmeid nõuandeid, mida kindlasti maksuhaldurilt säärasel puhul küsida ja kuidas talle vastata.
Otse elust pärines Advokaadibüroo FORT maksunõunik Ivo Vanasauna ettekanne, mis tekitas suurt huvi. Vanasaun tõi publiku ette viis õpetlikku kohtulahendit viimatisest aastast, kus alati oli vaidluse üheks pooleks maksu- ja tolliamet. Särav ettekanne ning kaasuste elulisus olid publikule ilmselgelt maiuspalaks.
Tööinspektsiooni peadirektori Meeli Miidla-Vanatalu esinemine oli kindlasti väga oodatud, sest tööõigus puudutab meid kõiki ja tekitab kahjuks või õnneks sageli küsimusi. Põhjalik tutvustus tööõigusse jõudnud ja jõudvatest uuendustest oli väga vajalik, Miidla-Vanatalu selgitas ka tihti segaseks jäävat konkurentsipiirangu olemust ning vastas mitmele küsimusele publiku seast.
Eesolevat majandusolukorda nimetatakse täiuslikuks tormiks, alustas oma ettekannet Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina, kes kõneles laenamise teemal. Ette võeti inflatsioon, intressimäärad ja hinnasurve, viimaks jäi kõlama tõdemus, et juba tänavu näeme me majanduslangust ja inimeste ostujõud võib praeguste prognooside järgi taastuda aastateks 2026-27.
Arenguseire Keskusest oli esinema saabunud ekspert Magnus Piirits, kes kõneles hiljuti läbi viidud uuringust, mis andis vastused Ukraina sõjapõgenike mõju kohta Eesti rahvastikule, tööturule ja sotsiaalsüsteemile. Piirits rääkis võimalikest stsenaariumitest, sõjapõgenike soolisest ja vanuselisest struktuurist, lõimumisest ning sellestki, et lähitulevikus ületavad sõjapõgenikega seotud riigi kulud tulusid.
Konverentsi viimaseks esinejaks oli psühhiaater Jüri O.-M. Ennet, kes tutvustas universaalset harjutust, millest peaks abi olema kõikvõimalike probleemide korral. Enneti esinemine pakkus saalisolijatele palju rõõmu ja nalja ning oli säärasena suurepärane lõpunoot kogu konverentsile. Psühhiaater toonitas, et tähtsaim on see, et inimesel oleks eneseusk ja eesmärk, kusjuures viimane peaks olema visualiseeritud ja pidevalt silma all. Siis me selleni ka jõuame.
Meie eesmärk on pakkuda oma ajakirja lugejatele ning konverentsidel osalejatele vaid parimat. Selleks on meil tahet. On ka pidevalt silma all olev eesmärk: iga ajakirjanumber olgu eelmisest veelgi parem. Nii on ka üritustega. Loodame ka järgmistel neist kohata sama huvitunud ja energilist publikut. Kohtumiseni!
