Muudatused lähtuvad valitsuse koalitsioonileppe valikutest, mis võimaldavad valitsusel alates järgmisest aastast tõsta universaalseid ja vajaduspõhiseid lastetoetusi, langetada töötuskindlustusmakset 2,4 protsendini, hoida keskmine pension tulumaksuvaba, pakkuda tasuta koolitoitu ka gümnaasiumis ning tõsta maksuvaba tulu järgneval neljal aastal 10 euro võrra.
Eelnõuga muudetakse nii aktsiisiseadust kui vedelkütuse erimärgistamise seadust tulenevalt koalitsioonilepingus vedelkütuse erimärgistamise kohta sätestatust. Eriotstarbelist diislikütust lubatakse edaspidi kasutada vaid põllumajanduses ja kalalaevadega Eestis kalastamisel. Kalastamisel kaotatakse ära täielik aktsiisivabastus. Kerge kütteõli erimärgistamise lõpetamise tulemusena jääb Eestis kasutusele vaid üks erimärgistatud kütus – eriotstarbeline diislikütus.
Ülejäänud valdkondades (raudteeveondus, laevatamine Eesti vetes ning kütmine) asendatakse soodusmääraga kütuste kasutamine osaliselt toetusskeemidega. Riigi eelarvestrateegia 2015—2018 eelnõu rahastamiskavas on eelkõige ühistranspordi kulude kasvu katmiseks ette nähtud 5 miljonit eurot. Küttesektoris kavandatakse toetusmeetmed rahastada muudest allikatest.
Kütteainena kasutatavale biogaasile sätestatakse aktsiisivabastus, et soodustada selle kasutamist kütmiseks. Biogaasi täielik aktsiisivabastus on oma olemuselt riigiabi, mis eeldab Eestilt riigiabi loa taotlemist.
Samuti täpsustatakse eelnõuga maksukohustuse tekkimist alla 100 kW võimsusega ning süsteemi ühendatud seadmetega elektritootjatel, kelleks on kodumajapidamised ja korteriühistud. Muudatusega ei teki enam alla 100 kW seadmega elektrit tootval kodumajapidamisel ja korteriühistul maksukohustust sõltumata sellest, kas seade on võrku ühendatud. Elektrienergia ülejääk, mille kodumajapidamine või korteriühistu võrku edastab, ei jää kokkuvõttes maksuvabaks. Sellelt tekib endiselt maksukohustus võrguettevõtjal.
Eelnõuga tõstetakse ka alates 2015. a 1. jaanuarist maagaasi aktsiisimäära 20 protsenti. Uus määr on 28,14 eurot 1000 m3 kohta. Tegemist on riigi eelarvestrateegia ettepanekuga, mis näeb ette maagaasi aktsiisimäära täiendava tõstmise 20 protsendi võrra ka 2016. ja 2017. aastal. Kehtiv aktsiisimäär on maagaasi energiasisaldust arvestades oluliselt madalam kui kergele kütteõlile kehtiv aktsiis, samuti on selle osakaal soojuse tootmiseks kasutavatest kütustest ca 39 protsenti. Eesmärk on vähendada energiasõltuvust Venemaalt imporditavast maagaasist, vajadus suurendada taastuvate energiaallikate kasutamist ning vähendada kahjulike kõrvalmõjudega fossiilsete kütuste tarbimist.
Eelmise valitsuse otsus tõsta aastatel 2015 ja 2016 alkoholiaktsiisi 5% asendub 15%lise aktsiisitõusuga 2015. aastal ja 10%lise tõusuga 2016. aastal. Täiendavalt tõstetakse alkoholiaktsiisi 10 protsenti 2017. ja 2018. aastal. Tubakaaktsiisi tõstetakse 5 protsenti aastatel 2016–2018. Erandina ei tõsteta sigarite ja sigarillode aktsiisi, kuna lähiajal on kavas analüüsida nende aktsiisimäära muutmist kahekomponendiliseks sarnaselt sigarettide aktsiisile.
Aktsiisimäärade tõstmine piirab tervistkahjustavate toodete kättesaadavust ja tarbimist ning ühtlasi suurendab riigieelarve tulusid. Tubakaaktsiisi tõstmise tulemusena laekub 2015. aastal aktsiisi- ja käibemaksutulu täiendavalt 10,2 miljonit eurot eeldatavalt ühekuulise varu soetamise tõttu enne aktsiisimäära tõusu. Alkoholiaktsiisi laekub 2015. aastal ligikaudu 18 miljonit eurot rohkem.
Seaduse jõustumise ajaks on kavandatud 1. jaanuar 2015. a. Alkoholi ja tubakatoodete aktsiisimäärade muudatused jõustuvad nelja järgneva aasta jooksul alates 2015. aastast vastavalt aktsiisimäärade tõstmise kavale.
