Ettevõtte väärtusele hinnangu andmisel on abiks rahvusvahelised varahindamise standardid (The International Valuation Standards, IVS), mille poolt kehtestatud nõudeid peaks väärtusele hinnangu andmisel järgima, et töö tulem oleks kooskõlas standarditega. Standarditega on sätestatud muuhulgas töö teostamise tingimused, väärtuse leidmise alused ja meetodid ning tulemuste esitamisviis.
Eelnevalt väärtusele hinnangu andmist tuleks selgelt defineerida, kas hinnang antakse ettevõtte või selle osa(de)/aktsia(te) väärtusele ning ettevõtte tegutsemisväärtusele või omakapitali (ehk netovara) väärtusele.
Rahvusvaheliselt üldtunnustatud hindamispraktika kohaselt kasutatakse ettevõtte või selle osa(de)/aktsia(te) väärtuse hindamiseks üldreeglina üht või mitut järgnevatest meetoditest:
- Turumeetod ehk võrdlusmeetod, mille abil leitakse ettevõtte väärtus sarnaste ettevõtetega toimunud müügitehingute alusel, kasutades erinevaid kordajaid (näiteks sarnase ettevõtte müügitehingu hind/EBIT või mõni muu näitaja).
- Tulumeetod ehk tulevaste perioodide vabade rahavoogude diskonteerimisel põhinev hindamismeetod, mis kätkeb endas hindamishetkele eelnenud andmete (vabade rahavoogude) ekstrapoleerimist tulevikku ning prognoositud vabade rahavoogude diskonteerimist tänapäeva. Kõnealuse meetodi rakendamine eeldab tulevikus tekkivate vabade rahavoogude potentsiaalset olemasolu.
- Kulumeetodi alaliik ehk netovara õiglase väärtuse meetod, kus hinnatakse ettevõtte varasid ja kohustisi nende õiglases väärtuses, eesmärgiga määrata hinnatava äriühingu netovara hindamiskuupäeva seisuga.
Joonis 1. Varade hindamise meetodid
Meetodi valiku tegemisel peaks kõigepealt läbi mõtlema, kas hinnatav vara või hinnatava varaga ligilähedaselt sarnane vara on turul kaubeldav, mis omakorda võimaldaks võrrelda hinnatavat vara teiste turul tehtud tehingutega. Kui tegemist ei ole turul kaubeldavate varadega, siis tasuks uurida, kas need on raha genereerivad varad. Raha genereerivad varad võimaldavad teostada diskonteeritud rahavoogude analüüsi tänu otseselt mõõdetavatele varaga seotud rahavoogudele. Olukorras, kus vara ei suuda genereerida ka (stabiilseid) eeldatavaid rahavoogusid, peaks hindamisel kasutama kulumeetodit.
Kuigi hinnangu andmisel ettevõtte väärtusele võib tugineda vaid ühele hindamismeetodile ning seda ainult olukorras, kus hinnangu andjal on kindlustunne tulemi täpsuses ning ainumeetodi usaldusväärsuses, siis tavapärane praktika on valida väärtuse hinnangu andmisel põhimeetod ning seejärel tugimeetod, mis võimaldab kontrollida põhimeetodi tulemuse õigsust. Mõlemad meetodid peaksid olulises osas andma sarnase tulemuse, sest ettevõtte väärtuse hinnang ei saa oluliselt erineda vaid tulenevalt kasutatud meetodist. Sealhulgas peab mõistma, et hinnang on siiski väljendatud mingi eeldatava väärtuse vahemikuna.
Põhjusel, et võrdlusmeetodi rakendamiseks puuduvad üldjuhul Eesti turul usaldusväärsed andmed võrreldavate referentstehingute kohta, siis praktikas on enam levinud diskonteeritud rahavoogude ja/või netovara õiglase väärtuse meetodid.
Antud artikkel käsitleb kolme põhilist hindamismeetodi üldistatud kujul, mille tegelikkuses rakendamisel peab arvesse võtma mitmeid eripärasid vastavalt hinnatavale objektile ning meetodile. Sellest tulenevalt tasuks hindamisprojekti käigus kaasata ka professionaalne nõustaja, kes aitab hoida kokku ajalist ressurssi ning jõuda hinnatava vara eeldatava väärtuseni.
Allikas: BDO Eesti
