Maa hindamine annab ajakohase aluse maaga tehingute tegemiseks ja maa maksustamiseks. Maamaksu aastasele kasvule seatakse piirang ja kodualuse maa maksuvabastus jääb kehtima.

„Maade viimane korraline hindamine toimus 2001. aastal. Vahepealse ajaga on maa väärtus tõusnud keskmiselt seitse korda ja sellest ajast pärinevad andmed pole enam ajakohased,“ märkis maade hindamisega tegeleva maa-ameti peadirektor Tambet Tiits. Ta lisas, et amet viib hindamise läbi 2022. aastal, mil hinnatakse ära Eesti kõik ligikaudu 750 000 maatükki.

Aastatega on maa väärtus kordades kasvanud, kuid see ei tähenda sama suurt ja järsku maamaksu kasvu. Selleks kehtestame kaitsemehhanismid seaduse tasandil – vähendame maamaksu maksimaalseid määrasid ja seame piirangu, et maamaksu aastane tõus ei tohi ületada kümmet protsenti eelmise aasta maamaksu suurusest,“ ütles riigihalduse minister Jaak Aab. „Samas annab maa hindamine ka maa omanikele otsest kasu. Ajakohastatud maa hinnad teevad kõigil ladusamaks müügi- ja rendilepingute sõlmimise, väheneb vajadus tellida eraldi maa hindamist ja suurenevad maa omanikele laekuvad talumistasud tehnovõrkude ja rajatiste pealt.“

„Pikk vahe hindamises on pannud ebasoodsasse olukorda kohalikud omavalitsused, kelle maamaksutulu on aastaid paigal püsinud. Seega on neil ka vähem vahendeid, millega parandada kohalikku elukeskkonda,“ ütles Aab.

Hindamise tulemused võetakse maksustamisel aluseks  kõige varem 2024. aastal. Muudatuste jõustudes võib elamumaa ja maatulundusmaa ehk õuemaa, põllumaa ja metsamaa maksimaalne maksumäär olla 0,5 protsenti ja ülejäänud sihtotstarvetel 1 protsent maaüksuse väärtusest, praegu on maksimaalne määr 2,5 protsenti. Minimaalseks maksumääraks on 0,1 protsenti maa väärtusest. Elamumaa maksimaalse maksumäära langetamine aitab ka üüritud kodudel kodukulusid madalal hoida. Valitsuskabineti ühine arvamus oli, et kodualuse maa maksuvabastus peab ka edaspidi säilima.

Konkreetse maksumäära otsustab kohalik omavalitsus, kes suudab kõige paremini hinnata oma elanike maksevõimet ja kohalikke prioriteete. KOV-idel on õigus kehtestada erinev maksumäär erinevatele maa sihtotstarvete gruppidele, mis  annab võimaluse vähendada maaomanike maksukoormust ja suunata maa kasutust. Sõltumata KOV-ide kehtestatud maksumääradest rakendub 10-protsendiline aastase kasvu piirang. Maamaksu määrad peavad olema kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatud vähemalt kuus kuud enne uue eelarveaasta algust.

Maamaksu tulude kasv võimaldab kohalikul omavalitsusel suunata rohkem raha elukeskkonna kvaliteedi hoidmisega seotud avalikesse teenustesse, näiteks teede ja tänavate korrashoiuks.

Maa hindamine mõjutab ka paljusid riigiga sõlmitud maa kasutuslepinguid, mille tasu on seotud maa maksustamishinnaga. Ka nende kasvule nähakse ette leevendusmehhanismid. Samal ajal ühtlustakse ja lihtsustatakse maa kasutustasude määramise regulatsiooni ja seotakse kasutustasud maa maksustamishinnaga (nt 3-5% maa maksustamishinnast)  eesmärgiga vähendada halduskoormust ja kulusid lepingute haldamisel ja hinnangute tellimisel.

Lisainfo:

• Maamaksu laekumine on püsinud samal tasemel alates 2012. aastast ja olnud ligi 60  miljonit eurot aastas.
• Maa hindamisega antakse ühtse metoodika alusel hinnang  iga maaüksuse väärtusele. Selle määrab eelkõige maa asukoht ja see, milleks maad saab kasutada. Maad hinnatakse peamiselt toimunud turutehingute võrdlemisel, arvesse võetakse erinevad kohandustegurid, sh ajaline kohandus (nt kui tehinguhinnad peaksid lähiaastatel langema, siis sellega arvestatakse ka korralisel hindamisel).
• Iga maaüksuse väärtuse detailne arvutuskäik koos seda mõjutavate teguritega avalikustatakse Maa-ameti kodulehel, selle kohta on võimalik küsida selgitusi ja täpsustada sisendandmeid.
• Masshindamine on oluliselt odavam kui ühekordne hindamine – ühe maaüksuse väärtuse väljaselgitamine korralisel hindamisel läheb maksma alla 1 euro, erakorralisel hindamisel alates 200 eurost. Maa tegeliku väärtuse info olemasolu võimaldab kõigil maaomanikel ja huvilistel kulusid säästa ühekordselt tellitavatelt hindamistelt.