Lisa väljatöötamisel tehti koostööd ettevõtjate, raamatupidamisprogrammide tootjatega ning e-arvete keskuste teenusepakkujatega, ütles MTA kontrolliosakonna pearevident Marika Korka ameti teates.
"Soovisime leida võimalusi koondada ja edastada deklareeritavat informatsiooni lihtsalt ja kiirelt finantsarvestusest ilma, et lisanduks märkimisväärselt täiendavat käsitööd. Selle osakaalu aitaks vähendada ka laialdasem e-arvete kasutuselevõtt," rääkis Korka.
Korka lisas, et põhimõtteliselt on kogu vajalik info ettevõtete finantsarvestuses olemas, tuleb vaid luua võimalus aruande automaatseks loomiseks ja edastamiseks. "Üheks olulisemaks muudatuseks saab olema tehingupartneri registrikoodi märkimine finantsarvestuses, kuid seda tehakse paljudel juhtudel juba praegu," selgitas ta.
Käibedeklaratsiooni lisas hakkavad kajastuma summa, tehingupartneri registrikood, tehingupartneri nimi, arve number ja kuupäev, arve summa ning käibemaksu informatsioon. Kajastamisele ei kuulu tehingud, milles on üheks osapooleks füüsiline isik. Nende andmete automaatne võrdlemine aitab võidelda praegu väga levinud olukorraga, kus käive on jäetud deklareerimata või maksupetturid on näidanud fiktiivseid tehinguid, millest teine osapool isegi teadlik pole.
Järgnevatel nädalatel arutatakse olemasolev versioon kõigi osapooltega läbi ja tehakse vajadusel muudatusi ja täiendusi. Kavandatavad arutelud keskenduvad peamiselt tehniliste lahenduste väljatöötamisele ja vajadusel ka erilahenduste loomisele.
Tehingupartnerite info 1000 eurole seatud piir annaks Maksu- ja Tolliameti hinnangul ülevaate 60 protsendist tehingutest äriühingute vahel, mis moodustab kõigi tehingute kogusummast 99 protsenti.
