"Üldpilt tundub täiesti huupi rapsimisena," ütles KPMG Baltics OÜ maksuvaldkonna juht Joel Zernask. "On ilmselge, et kogu maksupakett on välja mõeldud katmaks maksuvaba miinimumi tõstmisest tekkivat auku. Paketis ei ole mitte ühtegi maksumuudatust, mis soodustaks ettevõtete arengut, eksporti, uue raha või ajude juurdevoolu Eestisse."
Tema sõnul on tegemist riigisisese ümberjagamisega, kogu pakett on kiirustades kokku pandud ja mõjuanalüüsid puuduvad: näiteks ei saa teada, kuidas mõjutavad alkoholi- ja gaasiaktsiisi tõstmine ning teekasutustasu kehtestamine Eesti tootjate ekspordivõimet ja Eesti kauplejate konkurentsivõimet.
Eesti Maksumaksjate Liidu juhatuse liige Lasse Lehis ütles, et uute maksude mõju riigieelarvele on üsna väike, mistõttu võib maksude kogumine ja nende administreerimine osutuda isegi kallimaks kui saadav tulu.
Lisaks rõhutas Lehis veel niinimetatud moraalset kahju. "Kui ettevõtjad ei ole uute maksudega rahul, siis nad suhtuvad kriitilisemalt, esitavad rohkem kiuslikke küsimusi, otsivad võimalusi uuest maksust kõrvale hiilida, leida odavamaid asendusi ja nii edasi," loetles Lehis.
Lehis kritiseeris ka valitsuse viimast ideed, uut tüüpi 14-protsendilise tulumaksu maksmise kohustust pankadele. Plaani järgi võetaks hiljem, kui pank maksab ka dividende, juba tasutud tulumaksu arvesse. Lehise hinnangul on tegemist laenu võtmisega tulevaste perioodide maksutulu arvel – panku sunnitakse maksma tulumaksu ette. "See tähendab, et siis, kui pank maksab dividende, ei maksa ta enam tulumaksu, sest see on ette ära makstud. Ehk siis praegune valitsus tahab hakata kulutama järgmiste valitsuste maksutulu," märkis Lehis.
"Samuti võib olla tegemist võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega, kui üks tegevusala, nagu finantssektor ja pealegi mitte kõik selle tegevusala ettevõtjad, peab makse maksma teisiti," rääkis Lehis.
