„Me ei saa vaikimisi nõus olla, et Eesti inimene maksab makse rohkem kui teised Euroopa elanikud ning vaba aja veetmise võimalused muutuvad seeläbi enamiku jaoks liiga kalliks. Me ei saa pealt vaadata, kuidas ekspordi suurendamise ja ettevõtluse edendamise asemel tõstab riik pelgalt makse, mitte ei panusta majanduse taastamisse,” sõnas EHRL-i tegevjuht Killu Maidla.
Tema sõnul soovitakse „Jätku leiba!” nii Eesti inimestele kui ka riigi majandusele tervikuna, mis on ühiskonna heaolu vaate ja riigi maksulaekumisega otseses seoses.
Lisaks soovitakse aktsiooni raames juhtida tähelepanu sellele, et Eesti turism ei ole kriisidest taastuda jõudnud ning riik loobub maksukeskkonna halvendamise kaudu turismitulu teenimisest, loovutades selle teistele riikidele. „Kriiside ajal vajab toitlustus- ja majutussektor jätkusuutlikku majanduskeskkonda ning soov „jätku leiba!” annab edasi mõtte, et peame meeles meie igapäevases elus olulist sektorit ning anname sellele võimaluse areneda ja konkurentsivõimelise hinnaga teenuseid pakkuda. See toetab Eesti riigi konkurentsivõimet tervikuna,” sõnas Maidla.
Eesti restoraniäri on Euroopa keskmisest kaks korda enam maksustatud
Praegune majutuse käibemaks on Euroopa keskmine, kuid selle tõstmine 13 protsendi peale alates järgmisest aastast teeb Eestist ühe kallima majutusmaksuga riigi Euroopas. Toitlustussektori käibemaks tõusis juba sel aastal kaks protsenti ning tõuseb järgmise aasta jooksul veel sama palju. 24-protsendilise käibemaksumääraga on Eesti restoraniäri Euroopa keskmisest kogunisti kaks korda rohkem maksustatud.
„Külalislahkuse sektor taotleb konkurentsivõimelist majanduskeskkonda, mille oluline osa on maksukonkurents. Ühe lahendusena võiks kaaluda sarnast süsteemi muu Euroopaga, kus toitlustusteenustele on töömahuka ja vähese tasuvusega sektori toetamiseks määratud madalam käibemaksumäär,” sõnas EHRL-i tegevjuht.
Järgmisel aastal ees ootavad maksutõusud suurendavad aina kasvanud elukallidust veelgi ning selle tõttu kannatavad eelkõige Eesti inimesed. Ostuvõime langus on märgatav ja mõjub rusuvalt mitte ainult ettevõtetele, vaid eelkõige inimestele endile. Sektor kutsub üles liituma protestiaktsiooniga kõiki, kes tunnetavad valitsuse maksuotsuste negatiivset mõju.
Külalislahkuse sektori protestiaktsioonid toimuvad ühel ajal kõigis kolmes Balti riigis. Läti ja Leedu ei ole ette võtnud üldiseid maksutõuse ning ka majutuse käibemaks püsib seal muutumatuna – Lätis on see 12 protsenti ja Leedus üheksa protsenti. Küll aga on neiski riikides toitlustusteenus sarnaselt Eestiga kõrgemalt maksustatud kui mujal Euroopas ning seoses tooraine ja tööjõukulude tõusuga on nemadki mures oma teenuste konkurentsivõime hoidmise pärast.
Läti ja Leedu ettevõtjad korraldavad lisaks tööseisakule meeleavalduse valitsushoonete ees. Eestis ei ole külalislahkuse sektor varem protestiaktsioone korraldanud – see on esimene kord, kui näidatakse ühiselt meelsust riigis toimuva vastu.
