Seitsme kuuga laekus makse keskvalitsusele 2,91 miljardit eurot ehk 58 protsenti aastaks planeeritust. Võrreldes eelmise aastaga ulatub maksutulude kasv kokku 7,3 protsenti. Suurematest maksudest veab kasvu juriidilise isiku tulumaks, samas on aastases võrdluses vähenenud nii kütuseaktsiisi kui tollimaksu laekumine.
Käibemaksu laekumine on viimastel kuudel olnud volatiilne ning juunikuine vähenemine võrreldes eelmise aasta sama perioodiga asendus juulis 3,1-protsendilise kasvuga. Seitsme kuu kokkuvõttes on laekumine aga suurenenud 5,2 protsenti. Kui ettevõtete deklareeritud käive on viimasel neljal kuul kuust kuusse kasvanud, siis käibemaksutagastused on olnud kõikuvamad. Kuna juulis tehti tagastusi tavapärases mahus, siis kasvanud käive tõi kaasa käibemaksu laekumise kasvu.
Samas on ettevõtete deklareeritud käibe kasv olnud aastases võrdluses juba pikemat aega langustrendil. Võrreldes eelmise aasta juuliga kasvas ettevõtete käive kokku vaid 1,4 protsenti. Seejuures mootorsõidukite müügi ja ehituse sektorites käive vähenes möödunud kuul vastavalt 5,9 ja 0,7 protsenti. Seitsme kuu kokkuvõttes on siiski ka need sektorid oma käivet pisut kasvatanud - ehitussektori kasv 1,7 protsenti ja mootorsõidukite müügi kasv 5,6 protsenti.
Füüsilise isiku tulumaksu juulikuu laekumisi mõjutasid lisaks keskmise palga ning hõive kasvule ka füüsilise isiku tuludeklaratsiooni alusel tehtud juurdemaksed. Vastavalt tulumaksuseadusele tasutakse tulumaks üldjuhul 1. juuliks, kuid maks ettevõtlustulult ning vara võõrandamisest saadavalt kasult tasutakse 1. oktoobriks. Juurdemääratud maksusummad ulatusid pea 5 miljoni euroni ning ei muutunud oluliselt eelmise aastaga võrreldes. Füüsilise isiku tulumaks kasvas juulis 9,2 protsenti tänu palgaväljamaksete kasvule. Kõige kiiremini kasvasid palga väljamaksed hulgimüügi- ja tervishoiusektoris. Seitsme kuu kokkuvõttes on füüsilise isiku tulumaksu laekumise kasv olnud 22,4 protsenti ning eelarvest on täidetud 44,5 protsenti.
Aktsiisilaekumiste kasv võrreldes eelmise aasta 7 kuuga on olnud vaid 0,8 protsenti. Negatiivselt panustab seejuures kütuseaktsiisi laekumine, mis vähenes juulis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 2,7 protsenti. Seitsme kuu kokkuvõttes ulatub kütuseaktsiisi laekumise vähenemine 2,9 protsendini. Aktsiisikaupadest mõjutab langust eelkõige diislikütuse deklareeritavate koguste vähenemine – bensiini laekumine on seni olnud väikeses kasvus.
Tubakaaktsiisi laekumine on viimastel kuudel kasvanud. Vaatamata aktsiisitõusule 2013. aasta alguses on deklareeritud sigarettide kogused olnud viimase kvartali jooksul kasvutrendil ning juulis ulatus tubakaaktsiisi laekumise suurenemine võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 11 protsendini. Lisaks salaturu vähendamise võimalusele mõjutab suvekuudel laekumisi ka turistide arvu kasv ning sellega kaasnev piirikaubandus Skandinaavia suunal.
