Kahtlemata kaasnevad uut tüüpi virtuaalraha kasutamisega ka uued riskid, mille analüüsimisega on juba Euroopa Liidus tegelema asutud. Muu hulgas kaalutakse, kas ja kuidas tuleks virtuaalraha reguleerida, kuidas kehtivaid regulatsioone täpsustada või kas oleks vajalik teatud tunnustega virtuaalraha hoopiski keelustada. Maksu- ja Tolliamet eeldab, et edaspidi täpsustub Euroopa Liidu õigus virtuaalrahade osas, mis omakorda võib kaasa tuua Eesti õigusaktide muutmise.
Kehtiv õigus
Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 6 sätestab e-raha mõiste ja selle väljastamise. Kuna Bitcoin’is väljenduv väärtus ei ole ranges mõttes rahaline, see ei loo nõuet Bitcoin’ide väljaandja vastu ja Bitcoin’e ei väljastata rahalise sissemakse eest saadud summa nimiväärtuses, siis ei ole Bitcoin e-raha makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse tähenduses. Samuti ei ole Bitcoin’ide vahendamine ( Bitcoin’ide edastamine müüjalt ostjale) või nendega iseseisvate tehingute tegemine (nt kauba või teenuste eest tasumine Bitcoin’idega ) käsitletav makseteenuste osutamisena.
Bitcoin ei ole ka väärtpaber väärtpaberituru seaduse § 2 mõistes, sest Bitcoin’il puuduvad otseselt väärtpaberile omased tunnused, see tähendab ei kaasne varalist õigust või kohustust ega lepingu sõlmimist teise osapoolega. Teadaolevalt ei ole Bitcoin’il konkreetset emiteerijat ega lepingu osapoolt.
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (edaspidi RahaPTS) § 6 lõike 4 mõistes on Bitcoin’ide ostul, müügil, vahendamisel alternatiivsete maksevahendite teenuse pakkumise tunnused. RahaPTS § 52 kohaselt peab alternatiivsete maksevahendite teenuse pakkuja ennast majandustegevuse registris registreerima. Samuti peab alternatiivsete maksevahendite teenuse pakkuja täitma RahaPTSist tulenevaid kohustusi (hoolsusmeetmed, teatamiskohustus jm), eeskätt § 15 lõikes 8 sätestatut silmas pidades.
Maksustamine
Käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 16 lõikes 2¹ on sätestatud maksuvabade finantsteenuste loetelu ning teenuste pakkujast lähtuvalt selles erisusi ei tehta. Kui loetelus nimetatud finantsteenuse osutamiseks on kehtestatud erinõuded teiste seadustega, siis teenuse liigi määramisel on aluseks vastav eriseadus. KMS tugineb Euroopa Liidu käibemaksuregulatsioonile, mis ei näe ette alternatiivsete maksevahendite teenuste käsitlemist finantsteenustena. Alternatiivsete maksevahendite teenuse osutamine KMS mõistes ei kuulu finantsteenusele kohaldatava maksuvabastuse alla, mistõttu kuulub Bitcoin’idega kauplemisel tekkiv käive maksustamisele tavapärase 20%-lise käibemaksumääraga.
Tulumaksuga maksustamisel käsitletakse Bitcoin’i tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 15 lõike 1 tähenduses varana. Tulumaksuga maksustatakse sellisel juhul vara võõrandamisest, sh vahetamisest, saadud kasu (TuMS § 15 lg 1 ja § 37 lg 1). Kui isiku tegevus Bitcoin’idega vastab TuMS § 14 lg 2 tingimustele, maksustatakse teenitud tulu ettevõtlustuluna, sh sotsiaalmaksuga.
[1] European Central Bank; Virtual Currency Schemes; October 2012; internetis kättesaadav: http://www.ecb.europa.eu/pub/pdf/other/virtualcurrencyschemes201210en.pdf . Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA); Hoiatame tarbijaid virtuaalsete vääringute eest; 12. detsember 2013; internetis kättesaadav: http://www.eba.europa.eu/documents/10180/598344/EBA+Warning+on+Virtual+Currencies.pdf ; Financial Action Task Force (FATF); Discussion paper on Virtual Currencies, 2014, materjal ei ole veel avalikustatud.
