Valitsus on kokku leppinud sotsiaalmaksu langetamises ühe protsendi võrra, kusjuures vähendatakse ravikindlustuse osa alates 2017. aastast 0,5 protsenti ja alates 2018. aastast veel 0,5 protsenti. Kokku väheneb ravikindlustusmaks 13 protsendilt 12-le. Maksulaekumine väheneb 2017. aastal 40,5 miljoni euro võrra ning kahel järgneval aastal vastavalt 86,0 ning 91,0 miljoni euro võrra. Kuigi valminud seaduseelnõus lubatakse laekumise vähenemist haigekassale kompenseerida riigieelarve muude tulude arvel, ei ole katteallikaid avalikustatud, märgib arstide liit.
Tööandjate keskliidu hinnangul ei mõjuta sotsiaalmaksu üheprotsendiline langetamine ettevõtluskeskkonda peaaegu üldse, samuti ei tõuse selle tulemusel töötajate palgad. Samas on negatiivne mõju arstiabi kättesaadavusele vägagi tõenäoline, leiavad meedikud.
Arstkond peab ravikindlustusmaksu langetamist lühinägelikuks ja rahva tervist kahjustavaks otsuseks. Eesti on tervishoiukulude osakaalult Euroopa liidus eelviimasel kohal. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ekspertide ning riigikontrolli hinnangul ei ole Eesti tervishoiu rahastamine jätkusuutlik ja nad on korduvalt soovitanud seda suurendada.
"Seni on valitsus väitnud, et riigil ei ole selleks vahendeid, peame väga positiivseks, et nüüd on need vahendid leitud ja valitsus näeb võimalusi eraldada riigieelarvest tervishoiule täiendavalt ligikaudu 90 miljonit eurot aastas," ütles arstide liidu president Lembi Aug.
Arstide liit teeb ettepaneku jätta ravikindlustusmaks vähendamata, lisada see summa praegusele rahastamisele ja kasutada ravijärjekordade lühendamiseks ning arstiabi kvaliteedi säilitamiseks.
