Rahandusministeeriumi arvutuste kohaselt laekuks eelnõu jõustumisel 2016. aastal aktsiisi ja käibemaksu tekkepõhiselt 31,7 miljonit eurot ja 2017. aastal 31,9 miljonit eurot vähem. Samuti mõjutaks see tarbijahinnaindeksit 0,18 protsendi ulatuses negatiivselt.
"Elektrienergia aktsiisiga maksustamine ei ole üksnes eelarveküsimus. Lighikaudu 85 protsenti Eestis tarbitavast elektrienergiast on toodetud taasumatutest kütustest, eelkõige põlevkivist. Energeetika terviklik negatiivne keskkonnamõju on Eesti suurim. Seega aitab aktiis kaasa elektrienergia kokkuhoidlikumale kasutamisele ning annab majandusliku stiimuli energiasäästu meetmete rakendamiseks," kirjutab rahandusminister Sven Sester seisukohavõtus riigikantseleile.
Eelnõu ei toeta ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, sest nende hinnangul suurendaks see tarbijate ebaefektiivset energiakasutust ning annaks tarbijatele signaali selle kohta, et riik soodustab ebatõhusat elektrienergia tarbimist ning tarbijate leiget elektriturul osalemist.
Samuti rõhutab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, et avatud elektriturule üleminek on ennast õigustanud. Samas nõuab elektrituru jätkusuutlik areng ministeeriumi hinnangul tarbijate aktiivset osalemist, mida maksukoormuse leevendamine ei soodusta.
Advokaadibüroo GLIMSTEDT partneri ja energiaõiguse eksperdi Moonika Kukke sõnul mõjutaks elektriaktsiisi vähendamise eelnõu eelkõige suuri tööstustarbijaid ning kodutarbijatele oleks mõju suhteliselt tagasihoidlik. "Eelnõu algatusel rõhutatud sääst kodutarbijatele on tegelikult suhteliselt väike, näiteks ligikaudu 2500 kilovatt-tunnise tarbimisega korteri puhul on elektriaktsiisi suuruseks aastas 10 euro ringis, samas kui võrgutasude aastane maksumus on 160 euro kanti," selgitas Kukke.
Samas omaks elektriaktsiisi alandamine tema sõnul märkimisväärset mõju suure tarbimismahuga ettevõtetele, soodustades seeläbi majanduskasvu ja elavdades konkurentsivõimet. Eesti suurima elektritarbija Estonian Cell juhatuse liikme Siiri Lahe sõnul säästaks ettevõte elektriaktsiisi alandamisest aastas ligi 700 000 eurot.
Keskerakonna fraktsioon algatas aprillis seaduseelnõu, mille jõustumisel langeks elektrihinnale lisanduv elektriaktsiis 4,5 korda Euroopa Liidus kehtestatud minimaalse määrani. "Täna kehtiva korra kohaselt on elektrienergia aktsiis 4,47 eurot ühe megavatt-tunni elektrienergia kohta. Eelnõuga väheneks elektrienergia aktsiis 1 eurole, mis on ka Euroopa Liidu alammäär," selgitas fraktsiooni esimees Kadri Simson toona eelnõu sisu.