Nõuded tulenevad riigikaitseobjekti staatusest ning on kehtestatud selle kaitse korraga. Riigikaitseobjektiks mittemääratud objektidele pole füüsilise turvalisuse tagamiseks eraldi nõudeid kehtestatud.
Uuendatakse riigikaitseobjektide loetelu
Elektriettevõtted on pidanud aastaid ja peavad ka praegu ise otsustama, millised füüsilise kaitse meetmed on asjakohased. Elementaarseid meetmeid on rakendatud, kuid osa neist on olnud nõrgemad võrreldes riigikaitseobjektile seatud nõuetega. Samas on needki objektid olulised, et tagada Eesti varustamine elektriga.
Riigikontroll andis auditi tulemusel kliimaministrile ja siseministrile mitmeid soovitusi, näiteks tegi ettepaneku hinnata terviklikult vajadust määrata elektriga varustavaid objekte riigikaitseobjektiks. Elektriga varustava objekti määramine alaliseks riigikaitseobjektiks peaks alguse saama kliimaministeeriumist, kelle asi on koguda elutähtsa teenuse osutajatelt kokku info teenuse osutamiseks oluliste objektide kohta, analüüsida saadud infot ning teha ettepanekud siseministeeriumile, kes otsustab alalise riigikaitseobjekti määramise vajaduse. Otsuse riigikaitseobjektiks määramise kohta teeb aga valitsus.
Elektriga varustamise kui elutähtsa teenuse osutamisega seotud riigikaitseobjektide nimekirja täiendamise vajadust pole asjaga puutumuses olevad ministeeriumid ehk kliimaministeerium ega siseministeerium näinud alates aastast 2017, kui see üks praegune elektriga varustamise seisukohalt oluline objekt riigikaitseobjekti staatuse sai.
Siseministeerium ei osanud auditi käigus tagantjärele selgitada, miks ei otsustatud toona ühtegi teist objekti riigikaitseobjektiks määrata, kuigi hindamismetoodika järgi oli samaväärseid objekte veel teisigi. Toona asjaga tegelnud ametnikud enam siseministeeriumis ei tööta ning ministeeriumil puuduvad toonase otsustusprotsessiga seonduvad dokumendid.
Riigikontrolli arvates ei ole siiski selleks, et Eesti elektrivarustust tagavad ettevõtted ise rakendaksid riigikaitseobjektidega sarnaseid põhimõtteid, tingimata tarvis neid objekte määrata riigikaitseobjektiks. Küll aga soovitas riigikontroll kliimaministeeriumil kokku koguda sisulise teabe nii füüsilise ründe ohtude kui ka võimalike rünnete vastaste meetmete kohta ning jagada seda infot elektriettevõtjatega. Nii saaksid ettevõtted seda teavet kasutada juba konkreetselt ühe või teise objekti kaitseks sobivate meetmete väljavalimisel ja rakendamisel.
Kliimaminister ja siseminister vastasid, et riigikaitseobjektide loetelu ülevaatamine ja uuendamine on plaanis 2025. aastal. Samuti märkisid nad, elektriettevõtja võib riigikaitseobjektidega sarnaseid põhimõtteid rakendada ka neil kriitilistel objektidel, mis ei ole määratud riigikaitseobjektiks.
Elektriga varustavate oluliste objektide füüsiline turvalisus on väga tähtis
Riigikontroll rõhutab, et kuna riigikaitseobjektidele mõeldud miinimum- ja lisaturvameetmed pole avalik teave, siis tuleks esmalt siseministril ja kliimaministril leida võimalused, kuidas neid meetmeid elektriettevõtjatele tutvustada ning vajaduse korral ettevõtteid ka nende rakendamisel nõustada.
Riigikontroll hindas auditi käigus, kuidas on elektriga varustavate oluliste objektide vastu suunatud füüsiliste rünnete kaitseks valmistunud põhivõrguettevõtja AS Elering, jaotusvõrguettevõtja Elektrilevi OÜ ning elektritootja AS Enefit Power. Riigikontrolli auditi valimisse kuulus viis objekti, kuigi tegelikkuses on selliseid objekte rohkem. Neist üks – Eleringi objekt – on määratud elutähtsa teenuse osutamisega seotud riigikaitseobjektiks. Ülejäänud neli on elektriettevõtjad ise oma toimepidevuse riskianalüüsides nimetanud kriitilise tegevuse tagamiseks vajalikeks objektideks.
Riigikontroll auditeeris, kas on rakendatud meetmeid, et tagada Eestit elektriga varustavate oluliste objektide turvalisus. Elektriga varustamise teenuse katkemisel on väga suur mõju riigi toimimisele, teistele elutähtsatele teenustele ja elanikkonnale. Seega on tähtis, et elektriga varustavate oluliste objektide puhul oleks tagatud nende füüsiline turvalisus.
Auditis on käsitletud väliseid füüsilisi ründeid, milleks võivad olla näiteks vandalism, vargus, meeleavalduse üleminek organiseerimata massiründeks, üksiküritaja rünnak, planeeritud rünnak, ohtlik saadetis, rünnak ventilatsiooni kaudu ja eriüksuse või sõjalise väljaõppega isikute rünnak.
